Eesti Elu
Kommentaar: Peaministrid Andrus Ansip ja Stephen Harper – osavad laevnikud (9)
Arvamus 21 Jan 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Mis on ühist Eesti peaministril Andrus Ansipil ja Kanada valitsusjuhil Stephen Harperil lisaks sellele, et nad on kolleegid? Päris palju! Nad on enam-vähem üheealised, vastavalt 54- ja 51aastased. Mõlemad asusid peaministritoolile üsna lähestikku – 2005. ja 2006. a. Harper tähistab eeloleval pühapäeval oma 5. ameti-aastapäeva, Ansip pidas seda 13. aprillil 2010. Majanduskriisist hoolimata on nad üllatavalt kaua suutnud püsida peaministritena.

Valitsusjuhte ühendab ka spordihuvi: Eesti peaminister on suurepärane suusataja ja jalgrattur, peaminister Harperi keskseks huviks on jäähoki. Nad tunnevad teineteist isiklikult, olles kohtunud rahvusvaheliste foorumitel. Tuleb siiski täpsustada, et nende meeste ideoloogiline tagapõhi on üsna erinev.

Nii Ansipi kui Harperi toetusprotsendid on olnud võrdlemisi stabiilsed, kuid vahel ka võnkunud, sõltuvalt sellest, kui meeldivaid või ebapopulaarseid otsuseid nad on teinud. Kanadalased on ilmselt oma peaministriga rahul, sest konservatiivide edu liberaalide ees on pikka aega püsinud 6–8%-lisena. Jõulueelne Ipsos Reid’i arvamusküsitlus näitas, et 60% hääleõiguslikest kodanikest ei soovi praegu valimisi.

Ka peaminister Ansip naudib rahva poolehoidu. Ehkki Reformierakonna toetus langes detsembris 43%-lt 36%-le, juhib peaministri partei endiselt kindlalt parteide toetuse edetabelit.

Majanduskriisi laintemöllus on peaministrid Ansip ja Harper osanud oma valitsuslaeva juhtida nii osavalt, et kumbki riik pole sattunud hukutavatesse tormidesse ega ka karidele sõitnud. Vastupidi – nii Eesti kui Kanada on oma majanduspoliitikaga maailmale eeskujuks.

Võlu ja sära pole peamised

Meedia heidab aeg-ajalt peaminister Harperile ette karismaatilise sära puudumist. Liiga tõsine, isegi igav, kurdavad ajakirjanikud. Need, kes on aga kohtunud temaga kitsamas ringis, teavad, et iga peaministri vastus ja selgitus on sügavalt läbi mõeldud ja põhjalik. Tühje sõnu ta ei tee. Kommentaator Rex Murphy pealkirjastas oma hiljutise arvamusloo: Harper didn’t move mountains — but he kept our seas calm, milles nendib, et ehkki Harperit ei saa võrrelda selliste poliitiliste „gigantidega“ nagu peaministrid Diefenbaker ja Trudeau, on ta ometi olnud üllatavalt edukas (NP, 15.01.10). Murphy nimetab Harperit arukaks ja ettenägelikuks poliitikuks, kes majanduskriisi shoki ajal käitus usaldusväärse valitsusjuhina ega lasknud end kõigutada oponentide – liberaalide juhi Michael Ignatieffi ja NDP liidri Jack Laytoni – lakkamatust kriitikast. Vaatlejate arvates on peaminister osanud komplekteerida ka kompetentse valitsuskabineti. Kolumnist Conrad Black rõhutab samuti, et peaminister Harper ja finantsminister Jim Flaherty on suutnud valutult navigeerida Kanada riigilaeva majanduskriisi ohtlikes vetes.

Kuigi me pole sellest aru saanud ja ehk isegi ei usu seda, näitab statistika, et Harperi ajal on kanadalaste majanduslik olukord paranenud. Hr Ignatieff väidab vastupidist: tema sõnul on elatustase ühe isiku kohta sisemajanduse koguproduktist langenud 1,3% võrra, kuid ta unustab lisada, et see juhtus aastatel 2005-2009 ja mullu tõusis see näitaja 2005. aastaga võrreldes 0,2%. Ka keskmine tunnitasu on tõusnud. Kanadalaste võlakoorem on muidugi tohutu, aga nii on see kõikjal arenenud riikides.

Ansipi saavutused

Mullu aprillis, kui Andrus Ansipil täitus peaministri ametis viis aastat, tehti kokkuvõtteid tema tegevusest ja tõdeti, et riigi rahandus on korras – Eestil on arvestatavad reservid ja madal välisvõlg. Headel aegadel maksti tagasi ka välisvõlgu ning Eestil on seetõttu väikseim valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidus.

Inimeste palgad ja pensionid on Ansipi valitsemisajal tõusnud, olgugi et need on ikka veel ühed madalamad Euroopa Liidus. Ettevõtlus on muutunud bürokraatiavabamaks, mis meelitab Eestisse välisinvestoreid. Eestlased saavad viisavabalt reisida enam kui 60-s riigis; suurenenud on investeeringud haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse; põhiseadus kaitseb eesti keelt jne. Viimase suure saavutusena tuleb peaministri kontosse kindlasti kanda euro käibeletulek. Kolumnist Ahto Lobjaka hinnangul on see kõige olulisem Eestit otseselt puudutav julgeolekupoliitiline sündmus 2004. aastast alates. Hoolimata finants- ja majanduskriisist on elu Eestis parem kui enne 2005. aastat. Usaldus oma riigi ja tema institutsioonide vastu on rahva hulgas oluliselt kasvanud. See kõik on peaminister Ansipile ja tema juhitavale Reformierakonnale suurepäraseks stardipakuks märtsikuisteks valimisteks. Esmaspäeval avalikustatud küsitluse põhjal prognoosib 90% juhtivaid ajakirjanikke, et Ansip jätkab valitsusjuhina ka pärast valimisi.

Probleeme jätkub

Muidugi oleks naiivne vaadata kõike läbi roosade prillide. Nii Eestis kui Kanadas on kahjuks liiga palju töötuid, kuigi nende arv on tasapisi langenud. Viimastel andmetel on neid Vahtralehemaal 7,6% ja Eestis 10%. Noortel peredel on toimetulekuraskusi nii siin kui Eestis. Elukallidus tõuseb järjekindlalt. Mõnes sfääris on asjad ehk isegi halvemad kui 2005. a. Hiljutise küsitluse põhjal arvab 53% Eesti elanikest, et valitsus pole piisavalt tõhusalt tegutsenud majanduskriisi ajal. Ometi võiks olukord olla ka palju rängem, kui silmas pidada masu hukutavat mõju teistes riikides. Nii Andrus Ansipi kui Stephen Harperi juhitavad valitsused on imekombel mägesid teisaldamata (kui tsiteerida Rex Murphyt) suutnud kõige hullemat vältida.

Kanada kõige kauem ametis olnud peaminister William Lyon Mackenzie King on öelnud: „Valitsuse seisukohast on tähtis see, mida me suudame takistada, mitte see, mida me teeme.“
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus