Eesti Elu
Kommentaar: NATO ajalooline tippkohtumine Lissabonis (1)
Arvamus 26 Nov 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Portugali pealinnas Lissabonis tehti 19.-20. novembril ajalugu alliansi uue strateegilise kontseptsiooni vastuvõtmisega. See dokument on 1949. a Washingtoni lepingu kõrval tähtsuselt teine dokument NATO ajaloos, mis paneb paika alliansi eesmärgid maailma muutunud julgeolekukeskkonnas järgmiseks 5-15 aastaks. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles pärast kõnealuse dokumendi vastuvõtmist, et tegemist on ajaloolise hetkega.



Seekordsel tippkohtumisel ei piirdutud mitte üksnes NATO liikmesmaade riigipeade ja ministritega. Kohal oli ka Vene president Dmitri Medvedev, Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy jt tippametnikud. Eestit esindasid Lissabonis peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo, välisminister Urmas Paet ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Välisminister Paet ütles juba enne kohtumist, et Eestil on põhjust uue kaitsekontseptsiooniga rahul olla, sest hea tasakaal NATO kollektiivkaitse ja uute ohtude vastu võitlemise vahel on olemas. Selles suhtes on arvestatud ka Eesti ettepanekutega.


NATO peab muutuma kaasaegsemaks


Ajakirjanik Leo Cendrowicz küsib internetiportaalis EUobserver, kas NATO-l on lootust kaasajastuda enne, kui ta muutub täielikuks anakronismiks. NATO kui kõigi aegade võimsaim militaarne ühendus on edukalt kaitsnud demokraatlikke väärtusi 61 aastat, kuid kas ta suudab sama efektiivselt toime tulla kübersõja, rahvusvahelise terrorismi, piraatluse ja massihävitusrelvadega võitlemisega? Need kriisid puhkevad ootamatult kõige erinevamates maailma piirkondades. Siin võib saatuslikuks saada tõhusate vahendite ja militaarsete mehhanismide puudumine, aga ka n-ö geograafiline jõuetus ehk haardeulatuse piiratus. Just selletõttu vajab NATO reforme ja uuendusi.

Hiljuti leidis ekspertide kogu eesotsas USA endise riigisekretäri Madeleine Albright’iga, et allianss peab kiiresti leidma paremaid kommunikatsioonivõimalusi, vältimaks avalikkuse huvi ja toetuse langust.



Nii olidki tippkohtumisel kõne all NATO sõjalise juhtimis-struktuuri ja agentuuride reformid. Praegu on vajalik suunata ressursid kõige tähtsamatele projektidele. Eesti seisukohalt oli oluline, et sellesse nimekirja on lülitatud ka küberkaitsevõime eelisarendamine.


Venemaale peenraha eest sõnaõigus NATO-s?


Moskva-NATO suhted on olnud jahedad pärast 2008. a augustisõda Gruusiaga. Nüüd avati Lissabonis Moskvale sõbralikult NATO-uks mitte küll „liikmekaardi“ kinkimisega, aga mitmete meelituste ja hea tahte zhestidega. Suhete jahenemise periood on läbi, kuulutas Venemaa president Dmitri Medvedev Lissabonis ja kinnitas, et sõda Gruusiaga on lõppenud. Pressikonverentsil ütles ta ebamääraselt: „Me nentisime, et Gruusia küsimuses jääb NATO oma seisukohale, meie omale ja see ei tohi saada koostöö takistuseks.“


Eesti julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross arvab, et lääneriigid andsid Lissaboni tippkohtumisel oma kroonijuveelid käest ja said Venemaalt vastutasuks vaid peenraha (EPL, 21.11). Krossi sõnul on lääs nõus kauplema oma sõltumatu julgeoleku otsustusvõimega saades vastutasuks Venemaalt taktikalist koostööd Afganistani osas. Moskva omandab aga sõnaõiguse NATO otsustes, kaasa arvatud alliansi edasise laienemise küsimuses. USA president Barack Obama lubas Gruusia presidendile Mikheil Saakashvilile, et NATO uks jääb Gruusiale avatuks. Aga mis siis, kui sõnaõigust omav Moskva seda ei soovi?


Mäletame veel, millise kadalipu pidi läbima Eesti NATO liikmeks saamise eel. Terve müriaad nõudeid, kriteeriume ja eeskirju. Nüüd näib, et Venemaa saab otsustusõiguse tõesti peenraha eest. Siin on kaks peamist põhjust. Lissabonis õnnestus murda Venemaa kangekaelne vastuseis raketikaitseprogrammile ning meelitada ta mingil määral ka koostööle. President Obama rahustas kohe Ida-Euroopa, sh ka Balti riikide esindajaid, et otsest koostööd Venemaaga siiski raketikilbi loomisel ei tehta, samuti ei anta viimasele kontrolliõigust NATO süsteemi üle. Kuidas ja millist koostööd saavad NATO ja Venemaa selles vallas siis üldse teha?

Teiseks – NATO jaoks on väga oluline Venemaa nõusolek suurendada Afganistani veetava varustuse transiiti läbi oma territooriumi ja võimalus kasutada Vene koptereid. Meedias on korduvalt teatatud, et NATO toob Afganistanist oma üksused 2014. a välja ning kogu vastutus riigi julgeoleku eest jääb edaspidi Afganistani armeele. See pole siiski nii. NATO lubab vajaduse korral oma missiooni Afganistanis pikendada nii kaua kui vaja ning siin ongi Moskva abi ja koostöö teretulnud.


Lissabonis kinnitati taas (ei tea küll mitmendat korda juba?), et külm sõda on lõppenud ja ajalooline start NATO-Vene suhetele antud. Samas mõtlevad paljud Vene juhtkonnas (eesotsas välisminister Sergei Lavroviga) ikka veel nõukogudeaegsete ja külma sõja mallide järgi. Mida nemad NATO uuest kaitsekontseptsioonist arvavad?


NATO suhted Euroopa Liiduga


Lissaboni tippkohtumisel viibinud Euroopa Liidu (EL) juhid rõhutasid mõlema ühenduse huvide ja taotluste kokkulangevust transatlantilistes suhetes. Sellega peaksid kaasnema ka ühised initsiatiivid ja teod. Neid pole asjaosalistel kuigi palju ette näidata.

Nõupidamisel kõnelnud Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy parafraseeris kunagise USA presidendi Ronald Reagani kuulsat soovitust N. Liidu presidendile Mihhail Gorbatshovile lammutada Berliini müür. Van Rompuy sooviks maha kiskuda NATO-t ja EL-i eraldava tingliku müüri. Kes peaks seda tegema, jäi Lissaboni ajaloolisel kohtumisel täpsustamata. Võib-olla oleks sellekohaseid praktilisi ideid pakkuda mõlemasse ühendusse kuuluvatel riikidel, näiteks Eestil?
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus