Eesti Elu
Kindla pulsiga Kultuurilaager (+ FOTOD) (1)
Eestlased Kanadas 24 Apr 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
13. kevadet said rootsi-eesti noored kokku Koitjärvel

Palju on räägitud sellest, et teatud väliseesti üritused ja organisatsioonid kaotasid hoogu peale Eesti iseseisvumist. Göteborgi eesti noored aga tunnistavad, et nende kogukond sai sel ajal just uue süsti tänu värskele verele – eesti noortele, kes rändasid Rootsi õppima või töötama. Paljud neist ühinesid kohalike eesti noortega, tuues nad n-ö tagasi eesti keele juurde.

Laagri üks organiseerija ja hing Evi Lepik: „Esimene Kultuurilaager oli 1996. See tekkis peale seda, kui enam ei olnud skautide õppelaagreid Koitjärvel ja Urmasel tekkis tühjus, mida oli vaja täita.“ Evi poeg Urmas Lepik (36) on iga aasta lihavõtte nädalalõpul korraldanud Kultuurilaagrit, olles ise selle 13 aasta jooksul elanud Göteborgis, Tallinnas, hetkel Kopenhaagenis ja varsti jälle Tallinnas.

Osavõtjaid oli tänavu 24: 12 neist Rootsis sündinud, 11 Eestis ja üks Taanis. „Laagris on algusest saadik olnud osavõtjaid, kes on olnud Eestis sündinud. Göteborgis oli väga aktiivne läbikäimine nendega, kes tulid siia kooli või lapsi hoidma. Alguses osalesid mitmed rahvatantsus, praegu tullakse talgutele Koitjärvele, võetakse osa aastapäeva pühitsemistest jne.,“ kirjeldab endine Göteborgi Eesti Kooli juhataja Evi Lepik. „Göteborgis pole kunagi olnud mingi mure, kus sa sündinud oled. Meid on vähe – hoiame kokku! Siia on kogu aeg tulnud Eestist väga toredaid inimesi, kes on tahtnud meiega koos asja edasi ajada. Siin on ka mitmed pered, kus üks pool on Eestis ja teine siin sündinud.“

Mida laagris siis korda saadeti? Hommikud algasid qigong võimlemisega – see on hiina liikumissüsteem, milles kasutatakse liigutusi ja staatilisi asendeid koos hingamise ja meele kontrolliga. Koitjärve on huvitav koht, sest seal loodetakse, et hommikusöögist jääks putru üle. Siis saab sellest pudrusaia küpsetada; muudkui kalla vormi ja lõunasöögikõrvane valmis. Veel küpsetati ehtsat rukkileiba ning juuretise kullakillud jagati kojuviimiseks laagripere vahel ära. Kuna olid ülestõusmispühad, ei puudunud pasha valmistamine, munade värvimine, koksimine ja pidulik õhtusöök.

Üks Kultuurilaagri põhimõtteid on, et noored osavõtjad ise ka pakuks või õpetaks ühisperele midagi. Tänavu pidas loengu tai massazhi teemal seda Eestis ja Tais õppinud Jaane Elmi; 1940-41 aastate rasketest muutustest igapäevaelus Eestis rääkis ühe proua memuaaride põhjal Evi Lepik; Rein Lepiku juhendamisel valmisid puulusikad ja toimus puidu kaunistamine-põletamine. Karge kevadine loodus, väikest viisi käsitööd, sporti, sauna, õhtust laulu – need on lahutamatu osa vist igast eesti laagrist. Ja ükskõik kui lühike või väike see laager ka ei ole, seal sisestatakse olulisi põhimõtteid ja mis peamine, on lõbus. Ega muidu noored tuleks taas...

Göteborgi eestlaste kodulehe leiate võrguaadressil www.georg.nu

(Artikkel ilmus 1. mai trükilehes.)


 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 25 2018 - Üle ilma Eesti kodudes
Kooslaulmine EV100
Mar 14 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus