Keskkriminaalpolitsei juht korruptsioonist Eestis: pilt on kurb Postimees (1)
Eestlased Eestis 09 Jun 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
9. juuni 2016
Liis Velsker, reporter
Korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler ja keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas.
 - pics/2016/06/47780_001.jpg
Foto: Pm

http://www.postimees.ee/372664...

Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas tõdes viimast kahte aastat korruptsioonikuritegude uurimist kokku võttes, et pilt on kurb, kohalikes omavalitsuses on märgata tendentsi korruptsiooni kasvule.

Aasa sõnul peitub peamine probleem riigi- ja ettevõtete juhtide suhtumises korruptsiooni. Korruptsiooni ei ole Eestis otsustavalt hukka mõistetud.

Korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler tõi pressikonverentsil välja, et kriminaalkorras karistatud liikmeid ei visata organisatsioonides sageli isegi oma ridadest välja.

«Erakonnad saavad senisest palju enam panustada korruptsiooni vähendamisse. Olgu see siis nulltolerants, põhiväärtustest kinnipidamine, liikmetelt kõrge eetilise kultuuri tundmise nõudmine või karistatud isikutest vabanemine oma liikmete hulgast,» lausus ta.
«Samuti tuleb loobuda ametikohtade politiseerumise tavast. Üha enam ja enam näeme, et kui ametikohtadel on tööl poliitilisse erakonda kuuluvad inimesed seetõttu, et nad on ühes erakonnas, siis puudub neil töötajatel vajaminev kvalifikatsioon ja pädevus, mis ühel hetkel võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi.

«Samuti tuleb loobuda ametikohtade politiseerumise tavast. Üha enam ja enam näeme, et kui ametikohtadel on tööl poliitilisse erakonda kuuluvad inimesed seetõttu, et nad on ühes erakonnas, siis puudub neil töötajatel vajaminev kvalifikatsioon ja pädevus, mis ühel hetkel võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi,» lausus Ombler.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo avaldas täna kahe möödunud aasta tööd kokkuvõtva aastaraamatu.

Kahe aasta jooksul on büroo registreerinud kuritegusid kokku 523, mis on veidi enam kui kahe eelneva aasta registreeritud kuritegude arv. Valdav osa kuritegusid on olnud seotud omastamiste, altkäemaksu ja pistise võtmise või andmisega ning dokumentide võltsimistega.

Büroo on kahe aastaga prokuratuuri saatnud 55 kriminaalasja, milles on käsitletud 320 kuritegu. Nendes kriminaalasjades on kokku kahtlustatavaid olnud 159.

«Suurem osa nendest kahtlustatavatest ei ole ametiisikud. Selle põhjuseks on see, et pahatihti me menetluste käigus tuvastame, et ebaausaid ametnikke on rohkelt ära kasutanud kliendid, ettevõtjad. Teave ebaausa ametniku olemasolust levib mööda riiki laiali ja seetõttu ka selline proportsioon,» rääkis Ombler.

Nelja aasta jooksul prokuratuuri saadetud kriminaalasjadest on tervelt 44 protsenti ametiisikutest seotud kohalike omavalitsustega. Viimase kahe aasta jooksul on büroo uurinud seitset vallavanemat, ühte abivallavanemat, volikogu esimeest ja teisi omavalitsuste töötajaid.

Kohalikes omavalitsustes on Ombleri sõnul kahe eelneva aastaga võrreldes märgata pigem tendentsi korruptsiooni kasvule. «Kohalikud omavalitsused on olnud meie tähelepanu all,» lausus ja ta lisas: «See on valdkond, kus korruptsioon Eestis on olnud igal aastal probleemiks.»

Ombler märkis, et on märgata, et avalikku sektorisse tuuakse kaasa tavad ja harjumused erasektorist, kus tegutsetakse isiklike või mingi kitsama ringi huvide ajendil. «Rahakotid lähevad segamini,» nentis ta.

Nelja aasta jooksul prokuratuuri saadetud kriminaalasjadest on 41 protsenti saanud jõustunud kohtulahendi – need on kõik olnud süüdimõistvad. Ülejäänud on kas kohtus, prokuratuuris või on menetlus lõpetatud piisavate tõendite puudumisel või kasutatud oportuniteeti. 40 protsendil juhtudest on korruptsioonikuritegude eest karistus olnud rahaline.

Krista Aas tõi välja kolm peamist riskivaldkonda, millele keskkriminaalpolitsei ka edaspidi oma tähelepanu pöörab:

Kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused
Tervishoid, sealhulgas nii arstide kutsetegevus kui ka tervishoius tehtavad investeeringud ja rahalised otsused
Riigihanked

«Kohalikes omavalitsustes kulutatakse suurem osa meie kõigi kui maksumaksjate rahast. Selle raha kulutamise kvaliteedist sõltub väga selgelt meie enda elukeskkonna kvaliteet, alates tervishoiust, haridusest kuni sotsiaalabi ja infrastruktuurini välja,» selgitas Aas.

Riigihanked on aga Aasa sõnul valdkond, mis on juba oma olemuselt väga kõrge korruptsiooniriskiga. «Seal otsustatakse väga palju raha liikumise üle ja see otsustajate ring on küllaltki piiratud,» märkis ta.

Massilised on viimastel aastatel olnud rikkumised maanteeametis, kus korruptsioon on käinud suhteliselt madalal tasemel. Ebaausad on olnud eksamineerijad, paarisaja euro suurust altkäemaksu on võetud tehnoülevaatuspunktides. Ombler nentis, et paraku pole need inimesed mõistnud oma vastutuse suurust.

Hiljutise Transparency Internationali raporti järgi on Eesti korruptsiooni tajumise indeksi järgi 23. kohal maailmas. Aas ja Ombler usuvad, et läbi ennetuse ja väärtushinnangute muutmise ühiskonnas laiemalt on võimalik seda tulemust parandada.

Krista Aasa sõnul hindab kolmandik juhtidest korruptsiooni Eestis levinuks, samas näitavad uuringud endiselt, et iga viies ettevõte ei ole midagi ette võtnud pettuste ennetamiseks. Soomes peab korruptsiooni leinuks vaid paar protsenti firmajuhtidest.

Mati Ombler rõhutas, et ettevõtjad peaksid oma ettevõtetes võtma kasutusele senisest enam meetmeid, et ennetada korruptsiooni ja edendada ausat ettevõtlust.

Korruptsioonikuritegude büroo ootab jätkuvalt inimestelt informatsiooni selle kohta, mida nad on kuulnud võimalike ametipositsiooni väärkasutamiste kohta.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus