Keskerakond vedas partnereid alt (2)
Eestlased Eestis 11 Aug 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Viis parlamendierakonda (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Res Publica, Isamaaliit ja Keskerakond) ilmutasid kevadel Eesti poliitikas ennenägematut koostöötahet, alustades läbirääkimisi eesmärgiga valida Eestile president ja teha seda juba riigikogus. Rahvaliit, kes samuti on esindatud riigikogus, keeldus ülejäänutega ühinemast.

Mida päev edasi, seda väiksem näib aga olevat tõenäosus, et järgmine Eesti president õnnestub valida 28. augustil riigikogus, ehkki seadus ütleb selgelt, et „presidendi valib riigikogu“. Sellest järeldub, et valimiskogu peaks olema üksnes varuvariant, kus kandideeriksid ainult parlamendis kõige enam hääli saanud kandidaadid või kandidaat. „Olukord, kus valijamehed võivad üles seada uusi isikuid (teoreetiliselt kuni 17 presidendikandidaati), on juriidilise loogika mõttes absurdne,“ kirjutab Jüri Saar 9. augusti Eesti Päevalehe arvamusküljel.

Ilus idee leida ja esitada riigikogule viie erakonna ühine presidendikandidaat tekitas siiski algusest peale kahtlusi ning on nüüd põrmustumas Keskerakonna otsusega lüüa käed Rahvaliiduga, kelle kandidaadiks on teatavasti praegune president Arnold Rüütel.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teataski neljapäeval ajakirjanikele, et Keskerakond ja Rahvaliit on strateegilise koostöö kokkuleppes üksmeelele jõudnud ning viitas, et lepe tahetakse allkirjastada esmaspäeval. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütles, et ta on 99.9% kindel presidendivalimisi puudutava koostööleppe sõlmimises 14. augustil. Tema meelest on ühist presidendikandidaati otsivad neli parlamendierakonda ise süüdi, et Keskerakond nendega koostööst loobus.

Savisaar teatas samuti, et Keskerakond otsustab, millist presidendikandidaati toetada, eeloleval eeloleval pühapäeval toimuval volikogu salajasel hääletusel.

Peaminister Andrus Ansip ütles tele-intervjuus, et „Keskerakonna otsus tähendab teiste erakondade petmist“. Niisiis — Savisaar vedas partnereid alt, aga mida muud võiski temalt oodata?!

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kirjutas 9. aug. Postimehes, et kui esmaspäeval peaks selguma, et neljale ümarlaua erakonnale pööratakse lõplikult selg, siis võtab Keskerakond enda peale Eesti poliitikas viimaste aastate unikaalseima koostööprotsessi lõhkumise süü, mida ei unustata.

Peaminister Ansip tegi 8. augustil jõulise üleskutse riigipeaks pürgivale Ilvesele. „Saagu Toomas Hendrik Ilves sügisel Eesti Vabariigi presidendiks!” hüüatas Ansip Ilvese värskelt trükist tulnud raamatu „Eesti jõudmine. Kõned ja kirjutised aastaist 1986–2006” esitlusel, teenides sellega rahvusraamatukokku kogunenud publikult aplausi.

Jüri Saar arvab, et „viie partei püüded leppida enne ametlike protseduuride algust kokku „kandidaadi kandidaatide” osas ei saanudki lõppeda edukalt“, sest suure tõenäosusega lahkuvad mingil hetkel läbirääkimistelaua tagant need, kellele allesjäänud kandidaatide hulgas enam sobivat ei leidu ja ülejäänud seisavad siis lõhkise küna ees.

Keskerakonna senised partnerid ei ole aga Savisaare kannapöördest hoolimata käega löönud, kuigi keskpartei häälteta ei ole võimalik riigipead parlamendis valida. Neli erakonda kogunesid 10. augustil viimasele „sõelumise ümarlauale“, kus leppisid kokku, et riigikogus kandideerib presidendivalimiste I voorus riigipeaks parlamendi aseesimees Ene Ergma. Kui Ergma I voorus valituks ei osutu, siis II voorus esitatakse presidendikandidaadiks Toomas Hendrik Ilves.

Ühtlasi kutsusid erakondade esindajad teisi riigikogu liikmeid nelja erakonna ühiskandidaati toetama.

Kuigi Ene Ergma oli meeldivalt üllatunud, et neli erakonda ta oma ühiskandidaadiks valisid, kahtleb ta võimaluses, et president suudetakse riigikogus ära valida. Kui riigikogu ka seekord presidenti valida ei suuda, suurendab see veelgi Ergma sügavat veendumust, et Eestis peaks saama presidenti valida rahvas.

Presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves ütles, et peab riigimehelikuks nelja parlamendierakonna otsust saata presidendivalimiste I voorus riigikogus presidendiks kandideerima Ene Ergma. Ta lisas, et kui Ene Ergma kandidatuur presidendivalimiste I voorus riigikogus vajalikku toetust ei kogu, on ta nõus oma kandidatuuri ülesseadmisega II valimisvoorus ja vajadusel ka valijameeste kogus.

(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus