Minu sõber Kusta on üks sirge sõnaga mees. Kui tema arvamust ükskõik mis asjas küsid, siis sa selle ka kõmaki saad ja see on alati nii kindel, et ära parem vastu vaielda proovi. Ja kui juhtubki, et ta ei oska mõnes asjas kindlat seisukohta võtta, siis saad ikka selge standardvastuse: „Seda ei tea lapsed ega Viiu!“ Ja kui need ei tea, siis keegi teine ka teada ei tohi.
Eks nüüd siis sai seal Iirakus üks eesti noormees surma ja umbes kolmveerand Eestimaad pistis kisama, et meie meestel pole sinna asja. Küsisin Kusta käest, mis tema arvab. Kusta ütles: „Muidugi ei ole, aga mis nad nüüd lärmavad, eks lärmanud siis, kui mehi sinna saatma hakati. Aga siis arvati, et selles sõjas jagatakse ainult medaleid ja seal tinaube polegid. Nüüd, kus poisil sussid püsti, on kõik süüdi — president, peaminister ja sõjavägede ülemjuhatus. Meil Sinimägedes langes omal ajal mehi nagu loogu ja kõigi emad nutsid täpselt nagu selle Albu valla poisi oma, aga keegi ei näidanud Mäe ega Uluotsa poole rusikat, et lasid mopi välja kuulutada. Karjala kannasel pole ka eesti poiste haudadest puudu, aga pole ma kuuld, et keegi kapten Talpaku peale viha peab, et poisid Soome viis. Vaata, meie teadsime, mille eest me sõdisime, aga need Iiraku poisid ei tea ja nende sinnasaatjad ka ei tea.“
Jah, meie teadsime, aga kõik siiski ei tea. Salupere Malle näiteks ei tea, vaid paneb meile just seda süüks, et Sinimägedes liiga kaua rinnet kinni pidasime. Et nüüd oleme sellepärast amide juures halvas nimekirjas. Ja seda teab Malle ka, et meil pold sõdides üldse muud motiivi kui hirmus juudivaen. Selle oli välja uurinud suur eesti patrioot Naani Kusti, kes sõja ajal Smershis teenis. Tema seda laulu laulis ja Malleke kuulas kui talleke. Aga mina ütlen, et vanka oleks meilt Sinimägedes koslepi saand, kui neil poleks olnd amide relvi ja konservipurke. Palja hirsipudru najal poleks need kaltsupuntrad meile midagi teind. Amid olid nende suured sõbrad siis ja on tänapäevani. Ja nüüd peavad meie mehed nende sõda pidama.
Sinna Eesti Maja ligidale tehti sillale vägevad käsipuud, et elust tüdind inimesed ei saaks sealt alla hüpata. Need raisatud miljonid võiks nüüd sedasi hüvitada, et monteeriks need käsipuud koos võrkudega maha ja viiks Iiraku Eesti-poolsele piirile, siis ei saa meie mehed enam sinna sisse. Amidepoolse külje jätame vabaks, sõdigu ise oma sõda. Et meie meestel sinna asja ei ole, teab iga laps. Ja Viiu teab kah.
Kargu Karla
Karla kalendrisaba: Õiged sõnad valel ajal
Arvamus
TRENDING
