Karla kalendrisaba: Kel jõud, sel õigus (2)
Meelejahutus 30 Nov 2007 Kargu KarlaEWR
    Trüki   E-post   FB     
Kui ma veel koolipoiss olin, siis sain nii mõnigi kord sellepärast keretäie tappa, et läksin väiksemale appi. Vata mitte mu süda ülekohut ei kannatand. Nigu mõni suur ja loll loikam mõnd pisikest poisikest kiusas, nii olid mul kah kohe rusikad püsti, et tule aga vasta. Mõnikord oli sellest abi, mõnikord ei old, aga nisuke ma olin ja nisukeks ma jäin kogu eluajaks. Igaüks teadis, et ega me suurest Vene armeest jagu ei saa, aga Sinimägedes läksime talle ikka vasta, et ärgu tulgu väiksemale kallale.

Kui ma nüüd seitungist lugesin, et see Vitsuti-poiss, kes on Talina linna volikogu esimees, tahab kogu voli oma rahva käest ära võtta ja õbekandiku peal inglismannidele anda, siis mu sõrmenukid akkasid kohe jälle sügelema. Tema tahab Eestimaal inglise keelt teiseks ametlikuks keeleks teha, ikka selle mõttega, et pea ta siis esimeseks ei saa. Et selle keele kõnelejaid on ilmas nii palju, et ei maksa vasta punnida, võtame aga vabatahtlikult kah omaks. Et ariduse, tiaduse ja pisnissi jaoks olgu inglise keel ja tädi Maalile jäägu eesti keel. Aga mina arvan, et tädi Maali on Eestimaa kõige targem inime, on seda old sellest ajast saadik kui mina sealt ära tulin. Tädi Maali kõneleb ilusat eesti keelt ja teeb jõuluõhtuks verivorsti või seapraadi apukapsaga. Vitsut ei tea, kas vitsutada mäkktoonaldi ämmpurgerit või võtta vissi ja tsipsi.

Eks neid tarku ela mujalgi. Sveitsimaa tiadlased tahavad vene Putinile Noobeli rahupreemiat anda. No õige kah. Putin võtaks rahumeelega Eestimaa jälle omale, teab väga ästi, et sõjaga on see tülikas, kuigi jõud käib üle. Näe, malemeister Kaspaarohvile, kes ikka tegi sahh ja matt, üteldi äkki see inetu vene kolmekordne matt, mees pandi nädaliks pokri ja ongi jälle rahu majas. Kui see ei mõika, antakse karikas kihvti ja siis pole malemeistril enam kuningat ega lippu, keda kaitsta.

Aga ehk oleks peris ea, kui Putin Eestimaal võimule tuleks. Siis akatakse eesti rahvale inglise keele asemel vene keelt peale pressima ja sellele oskavad eestlased vasta akata. Ehk tõstetakse siis eesti keel Eestimaal jälle au sisse ja kõik akkavad seda julgelt kõnelema. Vähemalt need, kes Siberi sõidust pääsevad.

Küsisin Ärmanilt, mis tema asjast arvab. Poiss ajas pea viltu ja ütles, et peaks vist Eestimaale kolima nigu president soovitab ja kutsub. Et eesti keele sain võõral maal tänu isa-ema ja onu Karlale korralikult selgeks ja õpetasin oma lastele kah. Kui nüüd Eestimaal elama akata, siis saaks inglise keele kah nii ästi kätte, et akatakse aritud inimeseks pidama.
No poiss ajas muidugi lora, aga minu ing ikka kripeldab. Mitte ei taha sellega leppida, et mõned aastakesed vabadust on jõud eesti keelele rohkem kurja teha kui pool sajandit okupatsijooni.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus