Kapo tõmbab Tartumaa küüditajad liistule Tartu Postimees (1)
Eestlased Eestis 09 Sep 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Nils Niitra, Tartu Postimees
http://tartu.postimees.ee/1009...

Kaitsepolitsei uurib 3-4 inimese tegevust, kes valmistasid 1949. aastal praegusel Tartu- ja Jõgevamaal ette 25. märtsi küüditamist. Kokku osales 3392 inimese küüditamises aga tervelt 5109 inimest.

Kapo komissari Andres Kahari sõnul on suures osas Eesti maakondades juba küüditamiste uurimine läbi viidud, nüüd on järg jõudnud toonase suurima, nii praegust Jõgeva- kui Tartumaad hõlmanud maakonna kätte.

3-4 uurimise alla sattunud tegelast võisid Kahari kinnitusel osaleda toonase ENSV julgeolekuministeeriumi ohvitseridena küüditamiste ettevalmistamises. Nemad käisid valdades kohapeal varjatult perede elukohti ja liikmete hulka kindlaks tegemas.

Küüditamispäeval olid needsamad tegelased inimesi kodudest minema vedanud operatiivgruppide juhid.

«Julgeolekuministeeriumi maakonnaosakondade ülemad ja maakondadesse julgeolekuministeeriumi keskaparaadist saadetud volinikud on surnud,» lausus Kahar.

Uuritavate nimesid Kahar ei avaldanud, küll aga mainis, et nende seas on nii eestlasi kui venelasi. Ta ei osanud ka öelda, millal jõuab uurimine süüdistuste esitamiseni.

«Anname kohtu alla ikkagi need inimesed, kellel oli küüditamiste juures mingi vastutav roll,» rääkis Kahar. «Kui mingi külamees võeti kaasa, siis temal ei olnud midagi otsustada – tema pidi aitama pererahval asju pakkida ja kogu lugu.»

Kahari sõnul kutsuti kohalik aktiiv päev enne küüditamist sageli mingil muul põhjusel näiteks vallamajja koosolekule, ühel hetkel lukustati aga uksed.

Seejärel tulid kohale sõdurid ja julgeolekutegelased, kes andsid korralduse operatsioonis osaleda.

«Kohalikel parteilastel ja aktiivil pole ettevalmistamisega küll mingit seost,» lausus Kahar.

Kasulõikajad

Tartu Ülikooli ajalooinstituudi vanemteadur Aigi Rahi-Tamme sõnul leidus ka 1949. aastal piisavalt neid, kes osa eestlaste õnnetusest kasu lõikasid.

«Üks võimu mehhanismidest oli ajada inimesed tülli, võttes ühtedelt vara ning jagades seda teistele,» rääkis Rahi-Tamm. «See andis hea võimaluse inimestega manipuleerimiseks ja nende lõa otsa saamiseks. Vanad kiusud ja arusaamatused lõid sel ajal välja.»

Küüditatud ise on Rahi-Tamme sõnul eriti vihased nende peale, kes pärast rongile saatmist äraviidute vara laiali hakkasid tassima.

Kahari sõnul oli valdade kohalike aktivistide osa väljasaatmisele määramisel siiski olematu, sest väljasaatmisdokumendid tegi julgeolekuministeerium vastavalt NSVLi ministrite nõukogu antud korraldustele.

Rahi-Tamme hinnangul tuleks küüditamise organiseerijad hoolimata nendest kõrgest east ja põdurast tervisest kohtu alla saata, sest tegu on aegumatu inimsusvastase kuriteoga.

«Niipea kui me räägime nende kõrgest vanusest, tuleb kohe meelde, et ka küüditatute nimekirjas olid raugad ja lapsed,» lausus ta.

Lapsed ja naised

Küüditamise peaohvriteks olidki muide just nimelt lapsed ja naised. Andres Kahari andmetel oli 3392 väljasaadetust vaid 725 mehed, naisi oli aga 1735 ja alla 15-aastaseid lapsi 932.

Suur osa perekondadesse kuuluvatest meestest oli kas omakaitsesse kuulumise eest vangis või varjas end metsas võimude eest.

Tartumaa küüditamisega ületati ENSV julgeolekuministeeriumi poolt normina ette seatud 1300 perekonda 56 perekonna võrra. Välja jäi saatmata 1072 inimest, kes suutsid küüditamist vältida.

Perekondade väljasaatmiseks loodi 450 operatiivgruppi, kes pidid minema väljasaadetavate elukohtadesse, nad kinni pidama, vormistama dokumentatsiooni ning toimetama kas kogumispunkti või jaama.

Niinimetatud Vana-Tartumaal arvestati igale operatiivgrupile neli perekonda. Üksikisikute kinnivõtmiseks loodud gruppidele oli arvestuseks kuus isikut grupi kohta.

Operatiivgruppi pidi plaanide järgi kuuluma üks julgeolekuministeeriumi või siseministeeriumi ohvitser, kaks sõdurit, kaks rahvakaitsepataljoni võitlejat ning kuus nõukogude või parteiaktiivi liiget.

Kahari sõnul ei olnud need numbrid tegelikult nii täpselt paigas. Niisiis võeti vallast-linnast kohapealt operatiivgrupi liikmena küüditamist läbi viima kuus tegelast.

«Oli aktiivsemaid käsutäitjaid ja neid, kes oma võimaluste piires üritasid väljavalitud ohvreid hoiatada,» lausus Rahi-Tamm. «Kolmandik väljasaatmisele määratutest jäi ju välja saatmata.»

Tartu- ja Jõgevamaalt küüditatud 1356 perekonda jagunesid kategooriate järgi kulakute peredeks, tegutsevate bandiitide ja illegaalide peredeks, tapetud bandiitide peredeks, süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide peredeks ning bandiitide abilise perekondadeks. Kõige rohkem oligi väljasaadetute seas süüdimõistetud natsionalistide peresid.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus