Eesti Elu
Kalmistu kasutamise eeskirjad Eestis (1)
Eestlased Eestis 18 Sep 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
EPP ARUJA

Seadusandlust Eestis aina korrastatakse ning üks osa sellest tööst on valdade eeskirjad. Kuna mitmed väliseestlased soovivad, et nende lähedasi/iseendid maetakse Eestisse, siis on tähtis, et nad teaksid kalmistute kasutamise eeskirjadest.

Igal vallal on oma eeskiri, nii et täpset informatsiooni vastava kalmistu kasutamise kohta saab internetist (näiteks sisestada „kalmistu eeskiri“ ja tuleb ette valdade valik). Annaksin siin ülevaate mõnedest ühistest punktidest. Tsitaatides on väljavõte ühest või teisest eeskirjast näitena. Rasvaselt on ära toodud minu arvates tähtsamad mõtted.

„Hauaplatsi valdaja on isik, kelle valdusse hauaplats on kalmistu haldaja poolt antud. Hauaplats on maa-ala kalmistul, mis eraldatakse isikule surnu(te) matmise eesmärgil. Kalmistu kohta peab haldaja järgmist dokumentatsiooni: 1) hauaregister 2) matmisraamat 3) kalmistu plaan, millele on peale kantud ja nummerdatud matmise kvartalid, read, hauaplatsid, hauad, hooned ja rajatised ja 4) lepingute register.“

„Hauaplats eraldatakse tähtajaliselt (25 aastaks) lepingu alusel, mis sõlmitakse kalmistu haldaja ja hauaplatsi valdaja vahel. Selle tähtaja lõppemisel on hauaplatsi valdajal õigus pikendada hauaplatsi kasutusõigust järgmiseks 25 aastaks või kasutusõigus lõpetada. Hauaplatsi valdaja teovõimetuse või surma korral lähevad tema õigused ja kohustused üle eestkostjale või pärijaile.“ See tähendab, et 25 aastat peale maetud isiku surma peab kasutusõigust pikendama. Mitmetel meist on vanemad, sugulased ja esivanemad maetud juba ammu ning 25 aastat on möödunud. On oluline, et teil oleks keegi Eestis, kes vormistab lepingu järgnevaks 25 aastaks. Kui Teil on firma, kes hooldaks hauaplatsi, on Teil ikka kasutamislepingut vaja. Kasutamisõiguse ajad varieeruvad vallast valda – näiteks Hageris, Tallinnas ja Paides on see 25 aastat, Sangastes 30.

Tallinna kalmistu kasutamise eeskirjas on: „Kui hauaplatsi kasutaja on kalmistu dokumentides kirjalikult vormistamata, kuulub kasutamisõigus viimasele matjale. Kasutaja võib tõestatud volikirja alusel lubada hauaplatsi kasutamist teistel isikutel. Muudel juhtudel otsustab hauaplatsi kasutamise kalmistut haldava ettevõtte direktor.“ See tähendab, et peate tõestama, et olete matja või pärija.

„Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja, kes on kohustatud oma
hauaplatsi tähistama.“ Kui vallal on niisugune eeskirja punkt, siis peab olema eriti ettevaatlik. Kahel tuttaval on kogemused, et korralikud hauakivid olid olemas ammusest ajast, ühel aastal olid need kadunud ja keegi võõras peale maetud. Üks tuttav leidis oma vanemate hauakivid lähedalolevatest põõsastest, teine leidis sugulaste hauakivi tükid veidi kaugemalt. Kuna hauakivid on rasked ja kalmistu haldaja on teadlik, kuidas hauaplatsid välja näevad, ei kujuta ma ette, kuidas oleks koostööta võimalik määrata hauaplatsi hooldamatuks ning lubada pealematmist lühema ajaperioodi jooksul.

Sama on probleem järgneva punktiga: „Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutusõigus lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva viie aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, võidakse lõpetada selle hauaplatsi kasutusõigus. (Hageri)“ „Haldajal on õigus hauaplatsi kasutamisõigus lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata ning hauaplatsi valdaja pole haldaja poolset hooldamisalast ettekirjutust täitnud kahe aasta jooksul. (Sangaste)“ „Hooldamata hauaplats tähistatakse hoiatuslipikuga. Kui hoiatusele järgneva 1 aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, hauaplats akteeritakse ja lõpetatakse senine kasutamisõigus. (Tallinn)“

Kahjuks on sõna „hooldamata“ väga laiahaardeline. Ühele isikule öeldi, et kuna pole hauakivi, on hauaplats hooldamata. Aga hauakivi oli olemas, kellegi võõra poolt eemaldatud, ning uued kirstud peale maetud. Ei antud mingit ettekirjutist. Hoiatustähistest kirjutatakse eeskirjas, aga kogemused näitavad, et mõnes kohas mingit kirjalikku teadet ei anta.

Pealematmine võib üldjuhul toimuda vähemalt 25 aasta möödumisel eelmisest matusest.
Kalmistu vanadele hauaplatsidele võib matta järgmistel tingimustel: 1) perekonna hauaplatsile valdaja soovil vanasse hauda, kui eelmisest matusest on möödunud vähemalt 20 aastat; 2) vabanenud ja uuesti välja antud hauaplatsile pärast 25 aasta möödumist viimasest matusest; 3) perekonna hauaplatsile varem kasutamata pinnasesse.“ Siin peab olema ettevaatlik sõnaga „vabanenud“, kui on juttu väidetavalt tähistamata või hoolitsemata hauaplatsidest. Valdadel on erinevad pealematmise perioodid (nt Sangastes on teises punktis 40 aastat).

Ülaltooduga tahan tähelepanu pöörata Eesti seadusandlusele ning mõnes kohas tegelikule käitumisele. Tean ka kalmistuid, kus käitutakse täiesti korrapäraselt ja inimlikult. Siiski peame seadusi teadma ning väliseestlastena neid ka jälgima.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus