Eesti Elu
Juhtkiri: Taasiseseisvusest ja Musta lindi päevast (1)
Arvamus 20 Aug 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Täna tähistatakse Eesti taasiseseisvumise 19. aastapäeva. 20. august 1991 oli ajalooline päev, millele eelnes palju tööd, aga ka kannatusi, vaeva ja tagasilööke. Aatelised eesti patrioodid olid vankumatud ja uskusid vabaduse saabumisse ka kõige süngemal ajal. Väide, et Eesti iseseisvus taastus justkui iseenesest, üksnes väljakujunenud poliitiliste olude tõttu ega oma seetõttu tõelist väärtust, peegeldab asjatundmatust ja on isegi solvav.

Need, kes viibisid 1991. a. augustis Eestis, mäletavad, et Eesti teedel liikusid tankid ja Tallinna teletorni piirasid vene dessantväelased. Toompea oli blokeeritud hiiglaslike kivirahnudega. Olukord oli plahvatusohtlik. Interrinne, Moskva käepikendus Eestis, muutus noil päevil üha ülbemaks. Neil õnnestus provokatsioonidega kruvida pinged ühiskonnas väga kõrgele. Tuhanded eestlased läksid tänavatele kaitsma uuesti vabaks saamise võimalust, olles valmis vastu astuma vaenlase lahingutehnikale. Ometi jäid füüsilised kokkupõrked tulemata tänu eestlaste vaoshoitusele.

Täna on põhjust esile tõsta neid, kellel on suuri teeneid meie riigi vabaduse taastamisel. Eesti julged teisitimõtlejad tembeldati okupatsiooniajal kurjategijateks, nendele said osaks tagakius ja vanglakaristused. Nende pühendumus polnud siiski asjatu, sellega pöörati välisilma tähelepanu Eestis valitsevale olukorrale. Selle eest hoolitsesid eesti pagulased läänes, kes hoidsid pidevalt fookuses ka natsliku Saksamaa ja kommunistliku Venemaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud nn Molotovi-Ribbentropi kuritegelikku pakti.

Kadunud Priit Aruvald kirjutas kunagi meie lehes: „Tulime mõttele, et kõik baltlased võiksid sel päeval [14. juunil, küüditamispäeval – toim.] siduda või riputada mustad lindid oma majade ette, autode külge jne. Markus Hess võttis ühendust tollase National Citizens’ Coalition’i esimehe David Somerville’iga, kellele see mõte meeldis, kuid ta oli andnud nõu seda teha mitte küüditamise aastapäeval, vaid Molotov-Ribbentrop pakti aastapäeval augustis, et sel viisil saavutada laiemat kõlapinda ja äratada suuremat tähelepanu. Nii sai alguse Musta lindi päeva aktsioon.“ Rõõm on tõdeda, et selle aktsiooni algatajate ja edasiviijate töö on vilja kandnud. Nendel on kahtlemata suur osa selles, et Kanadas tähistatakse tänavu 23. augustil esmakordselt mitmete sündmustega Musta lindi päeva, millega meenutatakse Euroopa kommunismi ja natsismi ohvreid. Lisagem, et 2. aprillil 2009 võttis Euroopa Parlament vastu analoogilise otsuse; seda on teinud ka Eesti Riigikogu, OSCE Parlamentaarne Assamblee ja isegi Rooma paavst.

Musta lindi päevad läänes, aga ka Hirvepargi meeleavaldused Tallinnas, Balti apell ja Balti kett olid tähtsad verstapostid, mis sillutasid teed Eesti taasiseseisvumisele. Nende märksõnadeks oli üksmeelsus ja kokkuhoidmine, mida ka tänane Eesti hädasti vajab.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus