Eesti Elu
Juhtkiri: Stalini rehabiliteerimine (1)
Arvamus 05 Mar 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Maikuus möödub 65 aastat II maailmasõja (mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks) lõpust. Kremlis peetakse plaane uhkete pidustuste korraldamiseks 9. mail, nn Võidupühal. Sel puhul kavatsetakse ajaloo kolikambrist või prügikastist välja tuua ja taas pjedestaalile asetada seltsimees Stalin ning riputada Moskvas üles ta portreed kõige nähtavamatele kohtadele. Õigupoolest on sellega juba alustatud.

Hiljuti renoveeritud Kurskaja metroojaama sissekäigu kohale on paigutatud hiiglaslik punadiktaatorit kujutav pannoo, millel seisab: „Stalin kasvatas meid lojaalseks oma rahvale. Ta inspireeris meid tööle ja kangelaslikkusele.“ Briti väljaanne The Telegraph nimetab seda „Stalini varju rehabiliteerimiseks“ (05.09.09). Võib vaid kujutleda, kui paljud inimesed on ülisuurt Stalini pilti juba näinud, sest Moskva allmaaraudtee on maailma rahvarohkeim, seda kasutab 7-9 miljonit inimest päevas.

Stalini aussetõstmine ja tema naasmine Venemaa pealinna ei piirdu siiski mitte üksnes Kurskaja jaamaga. Palvega kaunistada Moskva suure juhi portreedega olevat linna- ja föderaalvõimude poole korduvalt pöördunud pensionärid ja sõjaveteranid. Ega Stalin pole nende silmis oma oreooli õieti kunagi kaotanudki. Need, kes reisisid Venemaal 1970.-1980. aastatel, teavad, et teda austati seal ka siis ja tema portreesid hoiti kui ikoone.

Arvamusküsitlused näitavad, et Stalini populaarsus on viimase 20 aastaga Venemaal kolmekordistunud. Uued põlvkonnad ei tea, pole kuulnud või ei hooli Stalini repressioonidest ja imetlevad teda kui andekat väejuhti. Ajalooõpikutes ülistatakse teda kangelasena ega mainita ta valitsemisaja õudusi. Tasapisi on ka muuseumide hoidlatest välja hakatud tooma Stalini kujusid, ainuüksi temale pühendatud muuseum avati hiljuti Volgogradis (end. Stalingradis).

1956. a. toimunud NLKP 20. kongressil pidas Nikita Hrushtshov Stalini tegevust, tema kuritegusid ja isikukultust paljastava kõne. Pestud ajudega tavavenelased olid tollal kui pimedusega löödud ega suutnud uskuda Stalini ja tema kliki poolt toime pandud kuritegusid, ehkki miljonid nende kaasmaalased olid langenud repressioonide ohvriks. Nüüd, aastakümneid hiljem kistakse punadiktaatori rehabiliteerimisega vanad haavad uuesti lahti ning kahjustatakse tema ohvrite au ja väärikust.

Kirik, liberaalsed ajaloolased ja inimõiguslased on Stalini au taastamisele ja teda ülistavate stendide ülespanemisele Moskvas kategooriliselt vastu. Nad näevad praegu toimuvas türannia rehabiliteerimist. Vene inimõiguslaste organisatsioon „Memorial“ peab seda poliitiliseks provokatsiooniks ja lubas 9. mai pidustusteks tuua vastukaaluks Moskva tänavatele stalinliku rezhiimi kuritegudest jutustavad plakatid.

Siit selgub taas, kui oluline on meeles pidada kommunismiohvreid – seda ka siin, Kanadas. Rõõmustavalt oli 3. märtsil esitatud troonikõneski juttu kommunismiohvrite mälestusmärgi rajamisest Ottawasse.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus