Juhtkiri: Pensioniiga, keskmine eluiga ja tulevikuprognoosid (1)
Arvamus 14 Jul 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Hiljuti teatas Eesti peaminister Andrus Ansip, et ilmselt tuleb tulevikus — nii 15—20 aasta pärast — ka Eestis pensioniiga tõsta, nagu seda tehakse mujalgi. Praegu näiteks saab Eesti mees vanaduspensionile 63- ja naine 59,5aastaselt; Kanadas (nagu ka mitmetes Euroopa riikides) on vastavaks eaks nii meeste kui naiste puhul 65. Saksamaal aga jõuab see Ansipi sõnul paarikümne aasta pärast juba 67. eluaastani.

Teatavasti vananeb elanikkond enamuses arenenud riikides suure tempoga, seda tänu inimeste paremale tervisele ja tervishoiu võimalustele; sellest ka vajadus muuta pensioniiga ja sellega seonduvat. Sest pensionid tulevad ju suures osas töötavate inimeste maksudest.

Üks asi on kohustus, soov või õigus töötada kasvõi kõrge eani, teine asi aga, kuidas on lood töö leidmisega/hoidmisega vanemas eas. Selleski osas on Eestis muutused. Taasiseseisvumise järgsetel aastatel oli kombeks eelistada töölevõtmisel noori, töökuulutustes seati vahel paika isegi vanusepiirid, tänapäeval on õnneks see trend taandumas ja tööandja eelistab inimeste kogemustepagasit verinoorele tööjõule. Seda enam, et praegu valitseb Eestis tööjõupuudus: lisaks arstidele, teadlastele jm. haritlastele lahkub Eestist välisriikidesse tööle üha enam mitmete erialade töölisi, mis takistab paljusid valdkondi.

Nii et tööjõud on Eestis nõutud. Statistika näitabki töötuse vähenemist: tänavu 1. juulil oli ajakirjanduse andmetel tööturuametis registreeritud 14.392 töötut, mis on 8,5% vähem kui kuu varem ja võrreldes möödunud aasta 1. juuliga koguni 44,4% vähem.

Hilisem pensionile siirdumine tõstab paratamatult silme ette ka kurva tõsiasja, et mitte kaugeltki igaüks ei elagi Eestis pensionieani, ja mitte paljud ei saa seda aega mitu kümnendit nautida. Nagu teame, jääb Eesti meeste keskmine eluiga ikka tublisti alla nii Lääne-Euroopa kui Põhja-Ameerika keskmisele ja pahatihti lahkuvad just keskealised täies elujõus mehed. Ühe põhjusena arvatakse pidevat töörabamist ja elu saatvat stressi, nii et puhkuseks ja aja maha võtmiseks ei jää mahti ning süda jt. elutähtsad organid ei pea sellisele tempole vastu. Kõneldakse ka sellest, et paljud ei kipu oma elu väärtustama ja tervise eest vajalikul määral hoolt kandma. Ka õnnetuste tõttu jääb meeste keskmine eluiga madalaks ja hiljutise sünge ajakirjanduses avaldatud prognoosi kohaselt näeb pensionipõlve kuus meest kümnest. Naiste puhul on näitaja palju optimistlikum, statistika kohaselt on lootus pensionieani elada umbes 85%-l.

Siiski, tervislike eluviiside järgimine ja regulaarne arsti külastamine hakkavad tasapisi ka Eestis eriti just noorema põlvkonna hulgas hoogu võtma ning siit kerkib lootus, et tulevikus saab ka Eesti pensionär seda aega nautida mitu aastakümmet, kas siis ringi rännates või huvitavate projektidega tegeledes.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus