Eesti Elu
Juhtkiri: Mis saab Läänemerest? (1)
Arvamus 23 Oct 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Läänemeri on olnud Maarjamaa lahutamatuks kaaslaseks aastatuhandeid, varustades meie rahvast toiduga, aidates edendada kaubavahetust ning pakkudes väljundi Euroopasse ja kaugemalegi. Tal on meie jaoks ka ajalooline ja kultuuriline tähendus. Meri on kujundanud meie ajalugu ning inspireerinud kirjanikke, kunstnikke ja heliloojaid.

Kuid Lääänemere tulevik ja seisund on teinud eestlasi ja teisi tema kallastel elavaid rahvaid järjest murelikumaks, kuna ta seisund on pidevalt halvenenud.

Teadlaste hinnangul on Läänemerre uputatud ca 80.000 tonni mürkainetega konteinereid, millest enamik on kuni 80% ulatuses roostetanud. Ajahambast puretud tünnid hakkavad peatselt lekitama oma surmavat sisu merre või teevad seda juba praegu.

Charles Hawley kirjutas augustikuus Der Spiegel’i võrguväljaandes, et Läänemeri on muutunud Euroopa veealuseks tööstuslike jäätmete ja kemikaalide hoidlaks. Mere põhjas on ka sõja ajast pärit pomme ja miine. Kõige selle tõttu on Läänemeri juba praegu maailma saastatuim veekogu.

Silmapiiril luurab aga uus oht 1200 km pikkuse mere põhja plaanitava Nord Streami (NS) gaasitoru näol, mis teadlaste hinnangul ei jäta mõjutamata ühtki kalaliiki ega elusorganismi. Vene maagaasi Lääne-Euroopasse juhtiv torustik algab Viiburist ja suundub mööda merepõhja Saksamaale Greifswaldi. Asjaga on kiire, sest plaanide järgi peab torustik olema valmis juba 2012. aastaks.

NS-iga seonduvatest keskkonnaohtudest on meie lehes palju juttu olnud. Nüüd on aga põhjust selle teema juurde tagasi tulla teisipäeval pressi läbinud kahe uudise tõttu.

Ajalehe Politiken väitel kiitis Taani heaks Läänemere põhja kavandatava NS-i rajamise – väidetavalt Moskva surve tulemusena. Võib olla oligi nii, sest peaminister Vladimir Putin kutsus juba (kas tänutäheks?) oma Taani kolleegi Lars Lokke Rasmusseni Moskvasse külla.

Ka Soome valitsus on vihjanud, et võib gaasijuhtme projektile rohelist tuld näidata. Mitte aga Eesti. Eesti Riigikogu keskkonna-, majandus- ja väliskomisjonid võtsid 20. okt. ühisistungil vastu otsuse, kus seisab, et kuna NS-i paigaldamisega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju, ei saa Eesti selle rajamisega nõustuda.

Delfi internetiporataalis ironiseerib Rain Kooli selle otsuse üle ja meenutab, et NS on nõustunud kompenseerima toru rajamisega seotud keskkonnakahju, aga ka võimaliku majanduslikku kahju kaluritele. Kooli usub, et gaasitoru rajatakse nagunii; Eesti aga püüdvat samal ajal „Pika Hermanni varjust“ Euroopat alarmeerida.

Toru paigaldamisel paisatakse segi 2400 km2 merepõhja, mille tulemusena jõuavad kindlasti vette põhja ladestunud mürkkemikaalid. See võib tuua kaasa kalade, mereloomade ja lindude geneetilisi muutusi. Need mõjud ulatuvad omakorda ka inimesteni. Kompensatsioon on ju hea asi, aga kes heastab inimeste tervisele tekitatud korvamatu kahju?

Eesti poliitikud väärivad tänu oma vastutustunde ilmutamise tõttu tulevaste põlvkondade ees.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus