Eesti Elu
Juhtkiri: Kõikvõimas tuhapilv (3)
Arvamus 23 Apr 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
„Kui praegust maailma esiuudist – Islandi vulkaani tuhapilve Euroopa kohal – veidi huumoriga võtta, võib seda vaadelda kui finantskriisiga põlvili surutud saarerahva kättemaksu,“ kirjutab ajakirjanik ja Islandi giid Askur Alas Eesti Ekspressis (16.04.).

Britid ja hollandlased nõuavad teatavasti Islandilt viimase pankrotistunud pankadesse jäänud 5,3 miljardi dollari tagastamist. Äsjane rahvahääletus näitas, et islandlased pole nõus pankurite võlgu kinni maksma. Ja miks nad peaksidki? Nüüd on käibele tulnud fraas: „Instead of cash, they sent us ash“ (seda enam, et „c“ tähte islandi tähestikus pole).

Purskavad vulkaanid demonstreerivad inimestele looduse ürgset ja taltsutamatut jõudu. Selle taustal kahvatuvad kõik kliimakonverentsid ja globaalse soojenemise vähendamiseks kavandatud aktsioonid. Loodus neist ei hooli ja toimib isepäiselt. Nagu iga lugeja teab, on tuhapilv tekitanud suurt majanduslikku kahju, mis ületab juba miljardi dollari piiri, aga põhjustanud ka suuri ebameeldivusi lennureisijatele. „Törts vulkaanitolmu atmosfääri ja terve Euroopa lennuliiklus on käpuli,“ öeldakse Õhtulehe 19. apr. juhtkirjas.

Näib, nagu seisaks kogu maailm jõuetult, isegi alandatult suitsupilve ees. „Tuhalõksu“ jäänud reisijad ei pääse koju ega tähtsatele kohtumistele. Ehkki nüüdseks on lennuliiklus suures osas taastunud, võib see olla vaid ajutine „aken“. Fimmvörðuhálsi vulkaani pursked vihjavad sadu kordi võimsama Katla tulemäe võimalikule aktiviseerumisele. Sel juhul oleksid tagajärjed palju katastroofilisemad. Aga igal ajal võib tuld ja suitsu sülitama hakata ka Hekla, mida keskaegses Euroopas nimetati „põrgu väravaks“. Nii et küllaltki must stsenaarium.

Euroopa oleks nüüd justkui taas 19. sajandis – vendade Wrightide lennuki leiutamise eelses ajas. Eestis loodetakse, et vulkaanituhk võib anda uue hoo Via Baltica ja Rail Baltica raudtee-ehitusele. Autoga reisimine pole ju alternatiiv lennuliiklusele, kuigi nii Eesti peaminister kui president olid seda transpordivõimalust sunnitud kasutama.

Euroopa lennuohutuse üle otsustab Eurocontrol’i nimeline organisatsioon. Kuivõrd täpsed ja põhjendatud on nende arvestused? Millised on kriteeriumid? Mõned asjatundjad pidasid lennuliikluse täielikku seiskamist absurdseks abinõuks. Kolumnist Simon Jenkins leiab Guardian’is, et „argpükslik Euroopa läks tobeduseni oma täieliku lennukeeluga“, muutes selle skandaalseks draamaks, mis on tekitanud globaalse kriisi, kaose ja paanika. Jenkins võrdleb seda ülespuhutud seagripi ohuga (G,19.04.). Eesti lennuakadeemia õppejõud ja endine õhuväe ülem Teo Krüüner arvab, et vulkaanituhk mõjub lennukeile küll salakavalalt, kuid üleüldine lennukeeld näib temagi meelest ülereageerimisena.

Ehkki keegi meist ei tahaks lennukis katsejäneseks olla, peaksid asjaomased instantsid jääma tasakaalukaks ja vältima asjatut paanikat, enne kui tuhapilve väge ülimuslikuks tunnistada. See on ikkagi vaid tuhk!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus