Juhtkiri: Eesti kriitika turmtule all (4)
Arvamus 05 Oct 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kolm rahvusvahelise kaliibriga inimõiguste volinikku – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president René van der Linden, ÜRO eriraportöör Doudou Diene ja Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Thomas Hammarberg on kõik viimasel ajal läkitanud kriitikanooli Eesti kodakondsus- ja keeleseaduse pihta, puistates otsekui varrukast oma süüdistusi ja soovitusi. Samasisulise raporti esitas mõni aeg tagasi ka Amnesty International. Kõigi nende avalduste sisu on üks – õnnetule vene rahvusvähemusele tehakse Eestis liiga (!). Seda olukorda tuleks nende arvates kohe muuta.

Van der Lindeni etteheited olid sedavõrd alusetud, et Eesti Riigikogu spiiker Ene Ergma kutsus teda oma kirjas Eesti-vastast valeinfol põhinevat kampaaniat lõpetama ja andmeid täpsustama. Kõrge EN-i ametnik väitis mh. (tema enda sõnul ÜRO raportitele tuginedes), nagu ei saaks mittekodanikud Eestis kohalikel valimistel hääletada. Miks ei tutvunud ta eelnevalt Eesti valimis- ja põhiseadusega? Ja kas ÜRO ametlikud raportid Eesti kohta on siis ekslikud? Mõtlemapanev on ka neljapäevane uudis, et korduvalt Eesti-vastaste avaldustega esinenud ENPA presidendil võivad olla Venemaal majanduslikud huvid, mida Riigikogu liige Marko Mihkelson lubab peatselt avalikustada.

Kas see ootamatu Eesti-vastane rünnak on juhus või kusagilt dirigeeritud? Erkki Bahovski küsibki 4. okt. Postimehes ilmunud kommentaaris: „Mis on lahti? Kas tõepoolest on Eesti vastu alanud massiline kampaania ka lääne poolt ja lõpuks on Moskval õnnestunud lääne kätega Eestile survet avaldada?“ Ajakirjanik on veendunud, et siin on pigem tegemist juhusega, kuid nendib, et „kritiseerijate eksisammud tähendavad, et inimõigused muutuvad suhteliseks kaubaks – kindlaid inimõiguste kriteeriume ei ole võimalik kehtestada, kui vastavad raportid on ekslikud“.

Nii on siis isegi alusetutel süüdistustel lai kõlapind ja me võime vaid kujutleda, kuidas Kremli võimumehed selle peale käsi hõõruvad. See, et Eesti on sattunud taas rahvusvaheliselt negatiivsesse valgusesse, on vesi nende veskile.

Inimõiguste „spetside“ nurin võimendub eriti äsjase uudise taustal, millest selgub, et pooled eestlased ja 2/3 muulastest hindavad integratsiooni ehk lõimumise Eestis ebaõnnestunuks. Märgatavalt on ka kahanenud venelaste arv, kes näevad oma tulevikku Eestiga seotult. Needki teated toidavad Moskva propagandamasinat.

Äsjane kriitika Eesti suhtes on tõesti arusaamatu. Lääneriigid pole ju Eesti kodakondsus- ja vähemustepoliitikat ebaõnnestunuks pidanud, pigem seda hoopis kiitnud. Aprillikuise „pronksmässu“ järel toetasid Eestit nii NATO kui Euroopa Liit.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus