Eesti Elu
Juhtkiri: Arctic Sea seiklusrikas merereis (1)
Arvamus 11 Sep 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Ajal, mil oleme lähenemas reisiparvlaeva Estonia huku 15. aastapäevale, on pressi tähelepanu pöördunud ühele teisele alusele, Arctic Sea’le, mille hiljutise merereisi üksikasju ümbritseb tihe saladusloor nagu Estonia omigi.

Malta lipu all seilav ja Soome kompaniile kuuluv kaubalaev lahkus Soomest Alzheeria suunas puidulastiga. 24. juulil hõivasid selle Gotlandi lähistel 8 –10 Rootsi politseivormi kandnud meest, ent Rootsi politsei eitas kategooriliselt oma osalemist selles operatsioonis. Juhtum ei sarnanenud ka tavapärase piraatide rünnakuga, kuna lunatasu ei nõutud. Laeva kaaperdajate seas oli neli vene rahvusest Eesti kodanikku, mis andis Moskvale taas hea võimaluse Eesti süüdistamiseks uues „surmapatus“ – piraatluses.

1. augustil katkesid laevaga kontaktid. 14. augustil märgati seda Cape Verde piirkonnas ning üks Vene sõjalaev hõivas Arctic Sea 17. augustil president Medvedevi isiklikul korraldusel. Laeva kaaperdajad vahistati, neile on esitatud süüdistus piraatluses.

Nüüd on meediasse imbunud teateid, et Arctic Sea oli Iisraeli salateenistuse Mossad erioperatsiooni sihtmärgiks, sest laeva pardal võis olla illegaalne relvalast, mis oli sinna peidetud juba Kaliningradis, kust alus siis Soome seilas ja kus ei osatud midagi kahtlustada. Saadetis oli väidetavalt mõeldud Iraanile. Pole siis põhjust imestada Mossadi teravdatud huvi üle Arctic Sea vastu.

Kui see kõik tõsi on, oleks tegu ju lausa klassikalise spioonilooga. Seda enam, et sama suurt huvi tundsid Arctic Sea vastu ka venelased, kes muutusid üha närvilisemaks. Ehkki välisminister Sergei Lavrov eitas võimalust, et laeva pardal olid raketid, tekib küsimus, miks jälitati nii innukalt süütu puidulastiga laeva. See, et laeva tõttas „päästma“ just Vene alus, oli pealtnäha muidugi põhjendatud, sest meeskond koosnes ju Vene kodanikest. Ometi on vene meremehi sageli jäetud Somaali piraatide meelevalda.

On kindel, et kui väidetav relvalast jõudnuks sihtmärgini, oleks see tunduvalt tõstnud adressaadi sõjalist võimsust ja suurendanud samavõrra ohtu Iisraelile.

Dzhinn on nüüd pudelist välja lastud. Arctic Sea kahtlase missiooni sasipundar täieneb igal päeval uute spekulatsioonide, intriigide ja küsimustega, mis ootavad selgitusi ja vastuseid. Miks kasutati salajaseks relvatarneks sellist keerulist ja pikka teed; kes selle operatsiooni organiseeris jne, jne. Ajakirjanik Mihhail Voitenko, kes tegeles kõnealuse sündmuse valgustamisega, oli esmaspäeval sunnitud põgenema Venemaalt. Ta ütles BBC-le, et sai ähvardusi ja kartis oma elu pärast. Veel üks tüüpilise spiooniloo episood!

Arctic Sea salapärane lugu on mõneti võrreldav Estonia hukuga, millel samuti veeti Vene relvi. Ometi on erinevus suur – Arctic Sea merereis oli küll seiklusrikas, kuid ei nõudnud ühtki inimelu. Estonia viis endaga merepõhja kaasa 852 inimest. Estonia näite varal võime öelda, et lõpliku tõe selgitamine nõuab väga palju aega, kui see üldse võimalik on.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus