Eesti Elu
Juhtkiri: Aga meie tahame Ernitsat! (1)
Arvamus 11 Feb 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eesti Riigikogu XII koosseis valitakse 6. märtsil. Keerulist ja subjektiivset valimiskorraldust pole kahjuks ikka veel suudetud lihtsustada; selle selgitamiseks puudub siinkohal ruum. Kas riik ei usalda oma kodanikke ega pea neid otsustusvõimelisteks?

Kaugel okupatsiooniajal,1951. a, kui Kohila Paberivabrikus valmistuti eelseisvateks valimisteks, lubas lihtne töömees Ernits meestele osta pudeli viina, kui nad suudavad tema kandidatuuri üles seada. Muidugi oli kandidaatide esitamine tollal puhas farss, need olid juba eelnevalt parteikoridorides paika pandud. „Demokraatia“ põhimõtteid järgides pidid aga vabriku töölised kandidaadi oma koosolekul kinnitama. Juhtus siis nii, et kommunistist kandidaat vilistati välja ja mehed nõudsid üksteise järel: „Aga meie tahame Ernitsat!“ Ja nad saidki imekombel oma tahtmise. Paradoksaalne, et praegustel vaba Eesti kodanikel sellist võimalust pole, sest mitte nende, vaid erakondade tahe loeb. 9. veebr. Delfi arvamusloos öeldakse: „Erakonnad lähetavad teatud kokkulepetel oma sõdureid tähtsatele ametipostidele, küsimata kodaniku arvamust.“ Tartu Ülikooli prof. Jüri Saare sõnul on üle 90% Riigikogu liikmetest sinna pääsenud parteikontori otsuse põhjal ja mitte valijatelt saadud häälte alusel (Delfi,11.01.11).

Eesti Põhiseaduse §60 lg 1 sätestab: „Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.“ Kas valimised on oma praegusel kujul tõesti otsesed, kui laekunud häälte jaotuse otsustab partei juhtkond?

Riigiteadlased Leif Kalev ja Tõnis Saarts kirjutavad Postimehes (02.02.11), et valimised on muutunud sisutühjaks mulliks ja näitemänguks ning jagavad valijatele nõuandeid, kuidas sellistes oludes oma häält targalt kasutada. Nad soovitavad kaaluda, kas erakonnad ja kandidaadid on varem täitnud oma kampaanias antud lubadusi. Valija peaks nende sõnul ka eristama teatrit tegelikkusest ja otsima konkreetsust, mitte sõnavahtu.

Ehkki igasugused valimiseelsed spekulatsioonid on ennatlikud, peetakse tõenäoliseks, et peale valimisi jätkab peaministrina Andrus Ansip, kelle edu teiste poliitikute ees on veenev (40,5%). Talle järgneb üllatuslikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liider Sven Mikser (29,3%). Keskerakonna juhi ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare täht on langenud Tallinna linnavalitsuse korruptsiooniskandaalide ja Venemaalt raha kerjamise tõttu (toetus vaid 13,4%!).

Janek Mäggi võrdleb vaimukalt valitsuskoalitsiooni võimalikku jätkamist nii: „Ikka elad oma vana naisega rahulikult edasi – näägutab küll vahel, aga samas – söök on laual ja tuba soe. Ja peremees Ansipiga võivad peaministriks ihkajad rinda pista suusatamises (kuigi ka see pole lihtne), kuid mitte poliitikas.“

Ehkki Eesti kodanike võimalused poliitikas oma sõna sekka öelda on suhteliselt tagasihoidlikud, ei õigusta see valimistest kõrvalejäämist. Vastupidi! Täidame siis ka siin, kodumaalt kaugel, oma põhiseadusejärgset õigust ja kohustust.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus