Jaanus Piirsalu: Kas Kreml tõesti alustab destaliniseerimise programmiga? (2)
Rahvusvahelised uudised 04 Jul 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee
 - pics/2013/07/39787_001_t.jpg

Jaanus Piirsalu
Foto: Meisi Volt
Eestis tekitab alati palju emotsioone, kui Venemaa parlamendiliikmed algatavad Teise maailmasõja aega puudutavaid eelnõusid stiilis „käed eemale Punaarmeest“ või kriminaliseerivad natsismi õigustamise ja propaganda levitamise. Oma emotsionaalsuses ei panda enamasti tähele, et soovitud tulemusteni jõuavad taolised üritused tegelikult harva. Veel harvem märgatakse aga neid ajalugu puudutavaid algatusi, mis peaksid meile tegelikult meeldima ja heakskiitu pälvima.

Kuigi venelased kannatasid Nõukogude Liidus türann Stalini repressioonide käes ise kõige rohkem, on Venemaal vaid üksikuid sellele teemale pühendatud muuseume. Näiteks Gulagi laagritele, kus hukkus kümneid miljoneid inimesi, on Moskvas pühendatud kõigest üks väike muuseum. Kaugematest Venemaa paikadest, reeglina sealt, kus laagrid asusid, selliseid muuseume ikka leiab, aga tihti on nende algatajateks olnud eraisikud, mitte riik.

Täna on Venemaal lootus, et lõpuks saab riikliku staatuse nn destaliniseerimise programm. Juba paar aastat ette valmistatud programm on küll loobunud esialgsetest ja Venemaa kontekstis üsna radikaalsetest ettepanekutest nagu kohtuprotsess kommunismi või konkreetselt Stalini aja kuritegude üle, aga sisaldab sellest hoolimata Vene ühiskonna jaoks palju olulist. Arhiivide laialdasema avamise ja riiklike muuseumide rajamise kõrval kavatsetakse eelkõige noortele tutvustada Stalini-ajastu kuritegusid, et neile ei jääks muljet Stalinist kui „efektiivsest mänedžerist“ nagu viimasel aastakümnel on üha jõulisemalt hakatud teda esitlema.

Selline lähenemine on minu meelest õige, sest kui kasvõi need viimati mainitud kolm tegevust ellu viiakse, siis see oleks juba tähelepanuväärne viimasel 10 aastal levima hakanud riikliku suhtumise muutumine. Sellise riikliku programmi käima lükkamine iseenesest annab juba olulise, kuigi hilinenud, riikliku hinnangu Stalini repressioonidele.

Ametlikult on programmi nimi „Totalitaarse režiimi ohvrite mälestuse jäädvustamisest ja rahvuslikust leppimisest“. Selle algatas eelmine Venemaa president Dmitri Medvedev 2011. aastal. Juuni lõpus kirjutas ajaleht Nezavissimaja Gazeta, et peagi saab see programm peale pikka jokutamist (Kreml kaalus nii kaua, kas on ikka mõtet?) lõpuks föderaalse sihtprogrammi staatuse ja riikliku finantseerimise.

Kui nii, siis on tegemist väga hea uudisega, sest selle pidi heaks kiitma aasta tagasi presidendiametisse naasnud Venemaa rahvuslik liider Vladimir Putin. See on kõva sõna, sest arvestage Putini tausta - ta on ju ise pärit organisatsioonist, mis oli otseselt seotud NSV Liidu kodanike represseerimisega ning selle seltskonna liikmed nimetavad ennast tänini uhkelt tšekistideks. Nimetus „tšekistid“ on aga pärit Lenini ja Stalini veriste repressioonide ajast.

Destaliniseerimine või valgustuslik töö?

Venemaal mõjuka välis- ja kaitsepoliitika nõukogu endine juht ja praegune auesimees Sergei Karaganov väitis ajalehele, et ta on kindel programmi elluviimises. Mõjukas Karaganov on projektiga seotud juba mitu aastat, olles üks destaliniseerimise programmi algatajaid. (Karaganov ise on avalikult öelnud, et talle ei meeldi väljend „destaliniseerimine“, sest probleem on laiem. Vene ajakirjandus kasutab aga lühiduse mõttes just sellist väljendit.)

Karaganov peab oluliseks alustada sellest, et teha Vene ühiskonnas laialdaselt nö valgustuslikku tööd Stalini ja ka laiemalt kommunismi kuritegude näitamisel, näiteks suurte riiklike muuseumide avamisega. Väidetavalt peaks suur kommunismi kuritegude muuseum avatama Moskvas lähema paari aasta jooksul.

Karaganov ei välistanud, et tulevikus võib Venemaal korraldada näitliku kohtuprotsessi kommunismi „saavutuste“ üle, aga esialgu polevat veel aeg küps. „Ühiskond on haige, aga on väga keeruline teda terveks ravida nii, et hakkad sisikonda välja rebima,“ ütles ta. „Selleks on vaja ettevalmistusi.“ Enne veel oleks vaja laialdast ühiskondlikku teadvustamist, mida kohutavat kommunismi ehitamise sildi all toime pandi.

Venemaa suurima sõltumatu uuringufirma Levada-keskuse direktor Lev Gudkovi sõnul näitavad küsitlused, et üldiselt pooldab Venemaa ühiskond destaliniseerimise programmi. Eelkõige toetavad venemaalased arhiivide avamist, massirepressioonide ohvrite rehabiliteerimist (suur osa ohvritest on juba muidugi rehabiliteeritud) ja veel elusolevate ohvrite abistamist. Selliseid tegevusi toetab 70 protsenti küsitletutest.

Veidi üle poole venemaalastest pooldab kohanimedest Nõukogude aja tegelaste nimede kaotamist. See oleks tõesti huvitav protsess, sest Venemaal on oi kui palju alles isegi Džerzinski-nimelisi tänavaid. Isegi Moskva metroos on jaamu, mis kannavad üsna veriste tegude poolest tuntud kommunist-revolutsionääride nimesid. Kuidagi ei saa neist lahti. Levinud põhjendus on, et rahvas on nende nimedega juba harjunud.

Kohtuprotsessi kommunismi üle aga üldiselt ei toetata. Gudkovi hinnangul on see seotud sellega, et inimesed ei saa päris hästi aru, mis või kes oleks sellises kohtulikus arutelus süüdistatav või süüdistatavad.

Seda tuleb nüüd huviga jälgida, mis saab destaliniseerimise riiklikust programmist, kas kerkib vähemalt mõnigi suurem muuseum, kas hakatakse laialdaselt avama mälestusmärke tapetutele? Või mõtleb Kreml ikkagi ümber? Kremlile oleks juba maine pärast välismaal selline programm kasulik.

Aga sama kasulik on Venemaal ju ka oma kodanikele veelkord üle rõhutada, et Venemaa ei ole Lenini ega Stalini maa, vaid uhkust tuleb tunda Puškini, Gogoli, Koroljovi, Sahharovi ja kasvõi kindral Suvorovi või kindral Žukovi üle.

 - pics/2013/07/39787_001_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
23 Jan 2018 19:46
Eesti Rahvuskaaslaste programm
23 Jan 2018 18:03
Selgus 2019. aasta laulu- ja tantsupeo juhtmõte XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimuvad 2019. aasta 5.-7. juulini PM
23 Jan 2018 17:54
Eesti Põhiseaduskomisjoni enamus hülgas vabadussõjalaste au taastamise idee seadusesse raiumise UU
23 Jan 2018 11:30
Kuigi Californias on kanep legaalne, võivad suitsetavad turistid eluaegse Ameerikasse sisenemise keelu saada PM
23 Jan 2018 09:58
Washingtonis avatakse Eesti jaoks väga oluline näitus Vaatamata USA valitusasutuste tööseisakule toimub kõik plaanipäraselt
23 Jan 2018 05:00
In Putin, Russians Thought They Were Getting a Stierlitz But They May Have Gotten a Hitler Instead, Eidman Says (2)
23 Jan 2018 04:57
Militarily, Baltic Region is Stable; But in Terms of Information War, It’s Not, Latvian Expert Says
22 Jan 2018 21:53
Noorte kõnekonkursil “Kirjuta Eestile” osalemiseks on jäänud nädal
22 Jan 2018 10:35
Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti ERR
22 Jan 2018 08:34
Public consultation Tue Jan 23 @ 6:30 re: Whistler's and Salvation Army sites
21 Jan 2018 18:42
Estonia’s centennial year 2018 Estonian Life
21 Jan 2018 17:17
“Räägime asjast” 21.01.2018 by Raadiosaade "Räägime asjast"
21 Jan 2018 16:54
KATRIN LUSTI BLOGI | Kas president peaks tagasi astuma?
21 Jan 2018 16:44
Rain Lõhmus: inimestel on hästi vale kontseptsioon, et raha kasvab DELFI
21 Jan 2018 16:32
Kutse Eesti Keskuse infosessioonidele Eesti Elu (15)
21 Jan 2018 16:27
Juhtkiri 3 2018 Tiigrit taltsutades Eesti Elu
21 Jan 2018 12:11
Kaju: Eesti on väga lähedal valitsuskriisile ERR
21 Jan 2018 12:05
Mis maksab see eesti naine? Eesti Elu (1)
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus