Inimese vaimuhaiglasse sundravile saatnud kohtunik peab aru andma (3)
Eestlased Eestis 17 Jan 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kadri Ibrus

Ringkonnakohus tühis­tas maakohtu määruse, millega Ege Hirv sundravile saadeti.
Harju maakohtu esimees Helve Särgava palus kohtunik Viktor Brügelil kirjutada seletuskiri selle kohta, millest lähtudes saatis ta sundravile kinnisesse psühhiaatriahaiglasse seni terve inimese.

Praegu oodatakse sama kohtusaaga järgmist otsust Tallinna ringkonnakohtust. Kui see on käes, siis võib maakohtu esimees iseseisva otsustena kohtuniku taandada. Kuigi praegu on Särgava puhkusel, saab selle otsuse teha ka tema kohusetäitja, selgitas kohtunik Leili Raedla, kes ise sel nädalal seda ametit peab. Ringkonnakohtust aga vastati, et neil jätkuvad istungid alles augusti lõpupoole, kui kohtunikud naasevad puhkuselt.

Samal ajal sõltub kohtuotsusest kahe lapse ema Ege Hirve saatus – teda soovitakse siiani sunniviisiliselt psühhiaatriahaiglasse ravile saata. Selline idee tuli kõigepealt tema lap­se isalt, Urmas Mädolt, kellega sõditakse juba pikemat aega 11-aastase ühise poja hooldusõiguse üle.

Harju maakohus otsustaski 21. mail, et kuna naine keeldus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegijatega kokku saamast, tuleb talle ekspertiis teha sunniviisiliselt ja selleks tuleb ta kaheks nädalaks raviasutusse kinni pan­na. 27. mail tulid politseinikud naisele kontorisse järele ja viisid ta Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriaosakonda.

Selle Harju maakohtu kohtuniku Viktor Brügeli määruse tühistas Tallinna ringkonnakohus 18. juunil, kuna leidis, et maakohus polnud sundravile saatmist piisavalt põhjendanud.

Esialgsest ekspertiisile saatmisest sai aga samal ajal sujuvalt tavalisele psühhiaatrilisele ravile sundimine. Ehk kui esialgsed kaks nädalat läbi said, tegi psühhiaatriahaigla ise kohtule taotluse sundida naine veel kaheks nädalaks psühhiaatrilisele ravile.

Ja kui need kaks nädalat omakorda läbi said, andis kohalik omavalitsus ehk Tallinna kesklinna sotsiaalhoolekande osakond kohtule uue taotluse: naine tuleb kinni panna juba kolmeks kuuks, kuni 18. septembrini. (Seda tegid nad haigla ettepanekul, seadus näeb lihtsalt ette, et jätkamistaotlus peab tulema omavalitsuselt.) Ja Brügel rahuldas ka selle soovi, kuigi samal ajal tuli ringkonnakohtust otsus, et naise esialgne psühhiaatriahaiglasse saatmine oli alusetu. Kusjuures naine ise sai sellest viimasest määrusest, et ta peab ravile jääma 18. septembrini, teada juhuslikult raviarsti käest – ei teda ega ka tema esindajat sellise otsuse langetamisest eelnevalt ei teavitatud.

25. juunil otsustasid haigla arstid naise äkitselt vabastada, leides, et enam ta ohtlik ei ole.

Samal ajal on naiselt laps ära võetud, kuigi viimane selleteemaline kohtuotsus ütles, et laps peab elama ema juures. Kui naine sundravile pandi, võttis mees lapse endale. Ka see asi on kohtus vaidlustatud, kuid venib siiani puhkuste tõttu.


Seadused on vildakad

Peamine probleem, mida naise kaitsja, vandeadvokaat Maire Arm advokaadibüroost Mägi, Kraavi ja Partnerid ja ka psühhiaatrite seltsi juht dr Andres Lehtmets selles asjas näevad, on see, kuivõrd suvaliselt ja põhjendamatult on tehtud inimese sundravile saatmise otsused.

Esiteks esimene otsus, et naine tuleb saata ekspertiisi tegemiseks kaheks nädalaks kinnisesse raviasutusse. Aluseks üksnes see, et tema eksmees kahtlustab, et ta on ebastabiilne. Kohus seletas oma otsuses, et naine saadeti asutusse, kuna ta keeldus ekspertiisi tegijatega nende määratud ajal ja kohal ise kohtumast.

„See põhjendus seisab küll väga nõrkadel jalgadel,” märkis dr Lehtmets, kelle hinnangul selline süsteem iseenesest ei ole õige. „Miks panna inimene, kelle olukorda on vaja tuvastada, kokku statsionaarsel ravil olevate patsientidega? See ei ole minu arvates põhjendatud. Sellises olukorras saaks asjad lahendada teistmoodi, inimeselt ei tohiks võtta niisama tema vabadust ja rikkuda tema põhiõigusi,” rääkis Lehtmets, kes on ühtlasi Eesti arstide liidu eetikakomitee esimees. Samas Eesti seadus seda praegu üldsõnaliselt siiski lubab. „Selle süsteemiga oleme jäänud Nõukogude aega. Enamikus lääneriikides, näiteks Skandinaavias, ei kasutata üldse tsiviilmenetlustes ekspertiisile sundimist, vaid ikka kriminaalasjades,” sõnas Lehtmets.

Teine eriti kummastav seik on see, kuidas esialgset kahenädalast ekspertiisi pikendati kohustuslikuks psühhiaatriliseks raviks. Psühhiaatrilise abi seadus näeb ette, et inimese kinnisesse asutusse saatmiseks peab olema täidetud samal ajal kolm eeldust: (1) isikul on raske psüühikahäire, (2) haiglaravita jätmisel ohustab isik iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja (3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Advokaat Maire Arm tõi kaebuses välja, et antud juhul ei olnud täidetud ükski neist eeldustest. Samal arvamusel on kohtumäärust lugedes ka dr Leht­mets. Tema sõnul on psüühikahäire määramisel omad kriteeriumid, see võtab oma aja ja neid tingimusi ei olnud täidetud. Teiseks ei olnud kuidagi näidatud, et sundravile saadetud naine on endale või teistele ohtlik. Kohtumääruses on küll pikalt kirjeldatud, kui ebaviisakalt naine haiglas käitus, kuid sellega põhjendus piirdubki.

„Ma ei näe, et ta oleks ohtlik olnud,” nentis ka Lehtmets. „Ine­tu käitumine ei ole ohtlikkus. Ohtlikkuse määramisega peab üldse väga täpne olema.”
„See on igal juhul selge ja seda näitab ka antud juhtum, et inimeste sundravile saatmist puudutavad seadused on meil vildakad ja ajale jalgu jäänud,” sõnas Lehtmets, kelle sõnul on psühhiaatrite selts viimaste aastate jooksul teinud sotsiaalministeeriumile korduvalt konkreetseid ettepanekuid seadust muuta, kuid ministeerium on need tagasi lü­kanud põhjendusega, et prioriteedid on teised.

Ege Hirv tegi avalduse kapole

•• „Kogu süsteem on mäda,” sõnas ärritunud Ege Hirv, kes ise sai küll haiglast välja, kuid kelle sõnul jäid temast sinna veel kümned inimesed, kellele pole näidatud isegi kohtumäärust, mille alusel nad sinna pandud on. Nii ei ole neil ka võimalust kaebus esitada.
•• Hirv on teinud avalduse kapole ja ka haigekassale. Ta süüdistab kohtunikke ja arste kokkumängus – motivatsiooniks see, et sunniviisiliselt ravile saadetud inimeste eest saab raviasutus pea poole võrra rohkem tasu kui vabatahtlike patsientide eest.
•• Mõlemad organisatsioonid vastasid, et nad ei tohi kolmandale isikule asja kommenteerida. Haigekassa kinnitas siiski, et aeg-ajalt teevad nad auditeid, et uurida, kuivõrd otstarbekalt raviraha kasutatakse, ja psühhiaatriaosakondi on kavas auditeerida sel sügisel. Kapo uurib aga asju, mis on seotud kõrgete ametnike ja ka kohtunike korruptsiooniga.

http://epl.delfi.ee/news/eesti...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus