Inglise keel vallutab Eesti ülikoolid PM (2)
Arvamus 24 Dec 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Alo Raun, vanemtoimetaja Postimees

Artikkel originaalis: http://www.postimees.ee/680092...

Haridusvisionääride hinnangul muutub tahes-tahtmata Eesti kõrghariduses tulevikus senisest olulisemaks inglise keel.

«Tuleviku-ülikoolis on ingliskeelset juttu rohkem,» ennustas Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets.

«Vaatamata meie ponnistustele eestikeelse haridus- ja teadusruumi osas tuleb English igast praost ja lukuaugust sisse. Tõenäoliselt on paarikümne aasta pärast sellega juba harjutud, kolme keele sujuv käsitlemine on taas saanud eesti haritlaskonna jaoks loomulikuks asjaks,» ennustas ta.

Arengufondi juht Ott Pärna läks oma unistustes aga isegi veel kaugemale.

Tema nägemuses on Eesti kõrgkoolides tulevikus õppejõudude seltskond mitmerahvuseliselt kirev, sest konkurss õppejõukohtadele on tõusnud ning õpetamise eeltingimus on rahvusvaheline töökogemus.

«Uskumatu, aga isegi paar dekaani on välismaist päritolu. Kihab kosmopoliitne teaduselu ja Eestist on saanud mitmetes valdkondades teaduselu network’i keskus,» kirjeldas ta.

«Loodan, et selleks ajaks on kadunud ära veelahe Eesti ja maailma vahel – Eesti kõrgharidus on rahvusvahelistunud, valdav osa õppetööst käib inglise keeles, seda isegi bakalaureuse tasandil.»

Eranditeks võiks tema sõnul jääda erialad, mille tuum on eesti keel – nagu eesti filoloogia, etnoloogia – ning kindlasti jääb valdkondi, kus antav haridus pole pidanud või suutnud rahvusvahelisele tasemele tõusta.

Teiseks riigikeeleks

«Usun, et alates aastast 2015 on meil teemaks inglise keele tõstmine Eestis teise riigikeele staatusesse ning 2020. aastal see saabki teoks,» ennustas ta.

Inglise keel teise riigikeelena (kas või mitteametlikuna) tagab tema hinnangul ühtaegu avatuma keskkonna rahvusvahelistele õppejõududele ja nende peredele, teisalt aitab kaasa vene keelt emakeelena rääkivate noorte ühendamisele Eesti majandusse ja teadusellu. «Maailmas tõeliselt läbi lööv Eesti on palju rahvusvahelisem kui praegu – võimalus siin inglise keeles asju ajada on selle vaieldamatu eeltingimus,» leidis Arengufondi juht.

Eesti kui tuntud IT-guru

Rääkides Eesti kõrghariduse tulevikusuundumustest, avaldas Pärna lootust, et edaspidi hakatakse euroraha investeerima infrastruktuuri asemel märksa enam õppe taseme parandamisse, sh valdkonnaülestesse ja rahvusvahelistesse õppekavadesse. Tema sõnul on oluline selge tahe, et vähemalt majandusega rohkem seotud valdkondades tahetakse saavutada maailmatase.

«Ükski ühiskond ei saa olla edukam ja majandus keerukam, kui on selle riigi haridusvaldkond,» leidis Pärna.

Ta ennustas, et aastaks 2021 on eelnev ennast ära tasunud ja ilmnevad esimesed märgid sellest, et Eesti suudab kaasa rääkida teaduste konvergentsis. «Näiteks biotehnoloogia, IT ja materjaliteaduste ristumiskohta on tekkimas rahvusvahelist tunnustust leidev Eesti koolkond,» avaldas ta lootust.

Erialade lõimumist saab tema hinnangul tuleviku Eestis olema rohkemgi ning meie eripäraks jääb läbiv IT alatoon.

Artikkel ilmus algselt paber-Postimehes Goethe Instituudi tellitud haridusteemalistel erikülgedel.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus