In memoriam — Prof. Victor Terras (1)
In Memoriam 09 Feb 2007 vaadoEWR
    Trüki   E-post   FB     
Prof Victor Terras oma kabinetis, Brown University, 1995.
 Foto: Uno Schultz - pics/2007/15383_1.jpg
Prof Victor Terras oma kabinetis, Brown University, 1995. Foto: Uno Schultz
Hilinemisega sai teatavaks, et 17. detsembril 2006 suri rahvusvaheliselt tuntud kirjandusteadlane, professor Victor Terras.

Victor (Viktor) Terras sündis 21. jaanuaril 1921 Põltsamaal. Pärast Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpinguid Tartu Ülikoolis, mille lõpetas slaavi ja germaani filoloogia, indoeuroopa keeleteaduse ning ladina ja kreeka keele alal ülemastmes 1941. Aasta hiljem sai ta samas mag. phil. kraadi ja töötas 1943-44 ladina ja kreeka keele lektorina. Allakirjutanule on ta öelnud, et Tartu alma mater’is omandatud kõrgetasemeline haridus andis talle võimaluse Ameerikas kohe teaduslikku karjääri jätkata.

Ometi rippus Viktor Terrase elu esimese nõukogude okupatsiooni ajal juuksekarva otsas. Ta isa olid juba okupatsiooni tõttu kannatanud, ta ema arreteeritud ja Siberisse saadetud. Tulevast professorit ülikooli filosoofiaseminarile arreteerima tulnud NKVD-lased siiski kätte ei saanud — tal õnnestus vaikselt tagaukse kaudu lahkuda.

Vahetult pärast sõda töötas Terras Tshehhoslovakkia ja Baieri piiril Ameerika vastuluures, kus ta sai Nõukogude Liitu saatmisest päästa mitmeid eestlasi. Ta saabus USA-sse 1952 ja hakkas tööle vabrikus nagu kõik emigrandid. 1956. a sai ta USA kodanikuks. Ph.D. kraadi kaitses Terras University of Chicago juures 1963 väitekirjaga Fjodor Dostojevskist. Ta töötas University of Illinois’ assistentprofessori ja professorina 1959–66, professorina University of Wisconsin’is 1966–70 ja Brown University’s 1970–88. Alates 1986 oli ta Henry Ledyard Goddard-professoriks slaavi keelte ja võrdleva kirjandusteaduse alal Brown University’s. Ta on samuti olnud AATSEEL-i (American Association of Teachers of Slavic Languages and Literatures) president ja International Dostoevsky Society asepresident ning Kennan Institute for Advanced Russian Studies akadeemilise nõukogu liige.

2001 andis president Lennart Meri talle kui teadlasele ja sõjaliste teenetega vabadusvõitlejale Valgetähe V klassi ordeni.

V. Terras on avaldanud inglise, saksa, vene ja serbohorvaadi keeles umbes 20 raamatut ja mitusada teaduslikku artiklit, mh koostanud omalaadsete seas kõige põhjalikuma vene kirjanduse käsiraamatu A Handbook of Russian Literature (Yale University Press 1985) ja ülikoolides üle maailma standardõpikuna kasutatava A History of Russian Literature (Yale University Press 1991, 1994). Mõlemas on tähelepanu pööratud ka Eestis tegutsenud vene kirjanikele. Eesti keeles kirjutas ta lühimonograafia Aleksis Rannit (Lund: Eesti Kirjanduse Kooperatiiv1975) ja mitu artiklit.

Tal oli fantastiline mälu: ta võis meenutada tsitaate ja teadis peast terveid luuletusi eri keeltes. Ta luges muide kõiki euroopa keeli. Iseloomulik ta eetikale ja sallivusele oli soovitus oma arvukatele üliõpilastele ja doktorantidele: kirjutage taktitundega ja ärge solvake inimesi ega nende mälestust! Terras kuulub kaheldamatult maailma eesti soost tippteadlaste hulka läbi aegade.

Ise tutvusin ma prof. Terrasega 1995, kui Ameerikas oma teadustööks materjali kogusin. Temaga suhtlemine jättis unustamatu mulje: julgen väita, et ta on tublisti mõjutanud mu ellusuhtumist ja maailmavaadet. Tänu temale avanesid mulle mitmed uksed ja ma sain põhjalikult tutvuda Ameerika akadeemilise eluga.

Victor Terrast jäid leinama abikaasa Rita, temagi kirjandusteadlane, ja advokaadist poeg Alexander Chicagos.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus