Hirvepargis muretseti Eesti tuleviku pärast (1)
Eestlased Eestis 25 Aug 2006 Tiiu PikkurEWR
    Trüki   E-post   FB     
Kolmapäeval, 23. augustil peeti Tallinnas Hirvepargis kõnekoosolekut, et meenutada 19 aasta tagust esimest Hirvepargi meeleavaldust võõrvõimude vastu. Üritus toimus deviisi all „Hirvepargi vaim Kadriorgu!”. Eesti tuntud poliitikud otsisid oma kõnedes vastust küsimusele: kas Eesti demokraatia püsib? Sõna said Euroopa Parlamendi saadikud Tunne Kelam, Andres Tarand, Toomas Hendrik Ilves, riigikogulased Urmas Reinsalu, Ene Ergma ja Tõnis Lukas ning endine poliitvang Enn Tarto.

19. aastat tagasi, 23. augustil 1987 tuli 3000 inimest okupatsioonivõimu trotsides Hirveparki (algselt pidi küll kogunetama Raekoja platsi) esimesele suuremale miitingule, kus julgeti kanda sinimustvalgeid lippe ja kus nõuti Eestile vabadust ning 1940. aastal Balti riikides toimunu kohta tõe avalikustamist. Just samal päeval 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit oma mõjusfäärid, mille järgi Balti riigid jäid Nõukogude Liidu mõjupiirkonda.

„Täna on hetk tõdeda koos Oskar Looritsaga, et mitte juhtide kultus, vaid rahva eetos ja südametunnistus saab kindlustama eestluse tuleviku. Eestil on valik: kas minevikuga seotud poliitiliste ja majanduslike huvigruppide kasvav mõju ühiskonnas koos kodaniku valikuvõimaluste ahistamisega või Hirvepargi vaimu taaselustamine. Viimane tähendab uut rahvuslikku kodanikualgatust, mis võimaldab nurjata tippude telgitagused sobingud ja tugevdada rahvusriiki kodanike endi initsiatiivide ja eetose alusel,” ütles Tunne Kelam.
Kõneleb sotsiaaldemokraadist europarlamendi saadik, Eesti
 presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves. Tema kõrval riigikogulane Urmas Reinsalu.
 Foto: Tiiu Pikkur  - pics/2006/14045_16.jpg
Kõneleb sotsiaaldemokraadist europarlamendi saadik, Eesti presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves. Tema kõrval riigikogulane Urmas Reinsalu. Foto: Tiiu Pikkur
Läbivaks teemaks sai ohutunne ja vajadus selle vastu võidelda. Andres Tarand puudutas presidendivalimisi ja taunis Keskerakonna ning Rahvaliidu vahel sõlmitud lepingut, mille garandiks on president Arnold Rüütel. Ta mõistis hukka nende erakondade otsuse Riigikogus presidendi valimisel mitte osaleda. Tarand ütles, et sellega näitavad suured juhid, et nad isegi oma parteikaaslasi enam ei usalda.

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ene Ergma rääkis oma lapsepõlveaegsetest hirmudest seoses küüditamistega. Ergma sõnas, et Saksamaa on oma kuritegude eest vabandust palunud, kuid N Liidu järglane Venemaa ei ole seda teinud.

Sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves ütles, et 1987. aasta 23. augusti koosoleku põhisõnum okupatsioonivõimudele oli, et neid enam ei kardeta. Ta sõnas: „19 aastat tagasi kogunesid siia inimesed, et nõuda Saksamaa ja Nõukogude Liidu kokkuleppe salaprotokolli avalikustamist. Ja nõuda Eestile vabadust. Nõukogude Liit kartis tõde, sest kasvõi alateadvuses teadsid nad Johannese evangeeliumi sõnu: tõde vabastab teid. Ent Hirvepargi tegelik sõnum oli laiem ja tähtsam. See oli sõnum okupatsioonivõimudele ja see kõlas: ENAM ME TEID EI KARDA! Nüüd aga tahetakse hirmu taastada, et seda siis kasutada oma eesmärkide saavutamisel.” Ilves rõhutas oma kõnet lõpetades, et Eestimaal on taas vaja vaimset puhastust, nagu 19 aastat tagasi.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus