Eesti Elu
Euroopa probleemidepundar (5)
Arvamus 02 Jun 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Üha sagedamini on hakatud rääkima eurotsooni kriisist, mis oli ka 26. ja 27. mail Prantsusmaal Deauville’is toimunud arenenud tööstusriikide rühmituse G8 kohtumisel üheks põhiteemaks. Euroopa Liidu (EL) suurimaks murelapseks on praegu Kreeka oma käestlastud rahanduse ja majandusega. Eurotsooni juhi ja Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri hinnangul võib Kreeka majanduskriisist väljarabelemiseks vajada veel kümneid miljardeid eurosid lisalaenu. Samas on sealne sotsialistlik valitsus süüdistanud nn troikat –Euroopa Liitu, Euroopa Keskpanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) – oma siseasjadesse sekkumises.

Lauahõbe müügile!

Tüliõunaks on €50miljardine Kreeka riigivarade müügi plaan, millest saadav tulu pidi minema riigivõla kärpimiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Kreeka valitsus lubas mullu ise erastada riigipangad ning võimaldada erainvestoritel hakata juhtima piirkondlikke sadamaid ja lennuvälju, mis vähendanuks riigi võlga €33 miljardi võrra.

Valitsev sotsialistlik partei, eriti selle populistlik tiib, on aga Kreeka kinnisvara erastamise vastu, väites, et niiviisi müüakse maha “perekonna lauahõbe”. Neile võiks meenutada ingliskeelset rahvatarkust “Beggars can't be choosers”, sest Kreekal pole küll mingit põhjust dikteerida või kritiseerida 110 miljardi eurose päästepaketi tingimusi.

Äsjasel eurotsooni rahandusministrite kohtumisel osalenud Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul nõudsid ministrid Kreekalt uusi lubadusi, keeldudes vastasel juhul raha andmast. Ka G8 kohtumiselt saadeti Kreekale hoiatavaid signaale.

Mõnede vaatlejate arvates lahendaks ummikseisu Kreeka lahkumine eurotsoonist, mis on aga aeganõudev ja ebameeldivate tagajärgedega protsess. Kreeka pankade kokkukukkumine puudutaks tõenäoliselt mitte ainult Euroopa rahaasutusi, vaid kogu maailma finantsolukorda.

Kreekat nimetatakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks. Huvitav, mida ütleksid praeguse olukorra kohta antiikaja targad õpetlased?

Euroopa – Lähis-Ida – Põhja-Aafrika

Kreeka pole Euroopa ja G8 ainus murelaps. Deauville’is otsiti koos ELi juhtidega lahendusi ka probleemidele suhetes Põhja-Aafrika ning Lähis-Idaga.

Kohtumisel osalenud Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso lubas, et Euroopas leitakse uus partnerlus nende Vahemere lõunakalda naabritega, kes on valinud vabaduse ja demokraatia tee. Barroso ja Euroopa Nõukogu president Herman van Rompuy kohtusid Deauville’is Tuneesia ja Egiptuse juhtidega, arutamaks, kuidas peatada Araabia kevade põgeniketulva. Selle ohjeldamiseks on EL eraldanud juba muljetavaldavaid summasid. Internetiportaali EUobserver kolumnist Andrew Willis kirjutas 31. mail ilmunud arvamusloos, et Euroopa peaks Põhja-Aafrika riikidele abipakettide eraldamisel seadma kriteeriumiks demokraatia arengutaseme nendes maades. Tema sõnul tuleks vältida rahalisi süste riikidele, mis pole suutnud demokraatlikke reforme ellu viia. Et nüüd on aga ka sellised riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia astunud sponsorite leeri, rahastades samuti arengumaade erinevaid programme, leiab Willis, et Euroopa peaks oma limiteeritud ressursse jagama strateegiliselt ja sihipäraselt.

Veel üks huvitav tähelepanek. Kui kõik G8 liikmesmaad nõudsid äsjasel kohtumisel ühel häälel Liibüa juhi Muammar Gaddafi tagasiastumist, siis Süüria osas, kus valitsusväed on juba tapnud üle 1000 tsiviilisiku, jäi deklaratsioon kidakeelseks. Selles oli ebamääraselt juttu vaid “edasiste meetmete kaalumisest”. Kanada peaminister Stephen Harper selgitas, et kui Liibüas tegutsetakse ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel, siis Süüria osas puuduvad volitused sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks.

Kaos Lätis

Lätis puhkes eelmisel laupäeval poliitiline kriis, kui president Valdis Zatlers teatas, et on otsustanud seimi laiali saata seoses korruptsioonikuritegude uurimise pidurdumisega parlamendis. Tegemist on pommuudisega. Zatlers ütles, et kasutab esmakordselt Läti lähiajaloos riigi põhiseaduse §48-ga presidendile antud õigust algatada seimi laialisaatmine. See tähendab, et tuleb korraldada rahvahääletus. Kui lätlaste enamus on seimi laialisaatmise poolt, on parlament tagandatud ning tuleb korraldada uued valimised. Tegemist on küllaltki riskantse sammuga, sest põhiseaduses seisab, et juhul, kui rahvas ei toeta presidendi ettepanekut seim laiali saata, kaotab riigipea oma ameti.

Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp ütles, et president Zatlers mängib parlamenti laiali saates kõrgete panustega, seades küll ohtu enda tagasivalimise, kuid pakkudes samas rahvale võimaluse valida riigile asjalikum parlament. Kasekampi sõnul näitab ainult aeg, kas president Zatlersi otsus parlament laiali saata oli õige ning kui see võetakse rahvahääletusel vastu, siis võib Läti saada parema parlamendi. (EPL, 30.05.11).

Postimehe 30. mai juhtkirjas öeldakse: “Meil on põhjust vaadata neid sündmusi mureliku pilguga – kindlasti pole Läti poliitilised tõmbetuuled tervislikud ei riigile endale, teistele Balti riikidele ega ka kogu Euroopa Liidule. … Poliitiline kriis kannab aga rahvusvahelises pildis sõnumit, et asjad siinkandis ei ole korras ning sõltuvalt vaatepunktist võib kõnealune “kant” haarata nii Balti naabreid kui ELi, mida niigi räsib üks tulekahju teise järel.”

ELi juhtidele tuleks praeguses keerulises olukorras soovida koos Astrid Lindgreni loomingust tuntud populaarse Karlssoniga katuselt: “Rahu, ainult rahu!” Ja muidugi külma närvi.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus