Eesti Elu
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Torontos (1)
Eestlased Kanadas 04 Mar 2011 Eerik PurjeEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistas siinne ühiskond suure pidulikkusega. Reedel, 25. veebruaril toimus Eesti Maja suures saalis tavakohane väliskülaliste vastuvõtt EV aupeakonsulaat Kanadas ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ühisel korraldusel.














Koosviibimise tseremooniameistriks oli Tõnu Tõsine, kes esimesena tervitas kokkutulnuid ja palus kõiki tõusta Kanada ja Eesti rahvushümnide laulmiseks. Seejärel asus poodiumile Toronto Eesti Meeskoor, kes maestro Charles Kipperi juhatusel esitas neli laulu. Laulude sisu ja iseloomu tutvustas külalistele maestro ise. Kaht viimast pala saatis klaveril Riho Maimets ja viimases, mis oli ingliskeelne ja võetud kavasse kummardusega Kanadale, kandsid soolopartiid Madis Kreem ja Urmas Migur vaheldumisi.

Esimese formaalse tervituse lausus EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat. Teisena tervitas EV suursaatkonna asjur Ottawas Riho Kruuv. Kolmandaks tervitajaks oli EKNi esimees Avo Kittask, kes teatas, et on otsustatud vääristada Kanada eestlaste teenetemärgiga Etobicoke Centre parlamendiliiget Borys Wrzesnewskyj’t teenete eest seoses selgitustööga Kanada parlamendis Musta Lindi Päeva puhul. Märgi kinnitas talle rinda Musta Lindi Päeva mõtte algataja Markus Hess. Tunnustatud poliitiku sisukat tänukõnet kviteeriti tugeva aplausiga, mis kulmineerus püsti tõusmisega.

Eesti Kaitseväe peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik luges söögipalve, misjärel külastati kohvikupersonali poolt üles seatud toidulauda.

Pärast õhtueinet võtsid veel sõna Kanada Föderaalvalitsuse Rahvusvahelise Kaubanduse minister Peter van Loan, kes ühtlasi edastas ka peaminister Stephen Harperi tervitused; ja Ukraina Kanada Kongressi asepresident Alexandra Chyczij. Ka viimase särtsakas kõne kergitas eesti publiku aplodeerides jalule.

Kirjalikud tervitused, mille luges ette EKNi esimees Avo Kittask, olid saatnud Ontario peaminister Dalton McGuinty, Toronto linnapea Rob Ford ja Tribute to Liberty esinaine Alide Forstmanis.

Aukülalistena viibisid kohal veel: Toronto Centre parlamendiliige ja Liberaalpartei välissuhete kriitik Bob Rae, Soome Vabariigi auasekonsul Laura McSwiggan, Jaapani peakonsul Tetsuo Yamashita, Läti Vabariigi aukonsul Imants Purvs abikaasaga, Mali Vabariigi aupeakonsul Paul Tuz abikaasaga, Hollandi Kuningriigi peakonsul Hans Horback, Hispaania Kuningriigi peakonsul Francisco Pascual de la Parte, Ameerika Ühendriikide konsul Patrick Merrill, Läti Ühispanga asepresident Alex Budrevics, Kanada Poola Kongressi esimene asepresident Jan Cytowski, Läti Kultuurikeskuse asepresident Arnis Markitants, Leedu Ühispanga Parama eksekutiivdirektor Einar Medri ja Läti Föderatsioon Kanadas eksekutiivdirektor Vilnis Petersons abikaasaga.

Pühapäeva, 27. veebruari pärastlõunal toimus samas saalis Toronto Eesti Seltsi korraldusel pidulik kontsert-aktus. Skautide ja gaidide orkester „Kõla“ nooremgaider Tiina Paluoja juhatusel mängis piduliku tervitusmarsi, mille saatel skautlikud noored tõid sisse Kanada ja Eesti rahvuslipud. Orkestri saatel kõlas ühine „O Canada“. Siis tõusis orkestri hulgast kõnepulti Talvi Parming, kes tutvustas ennast kui aktuse teadustajat ja palus aupeakonsul Laas Leivatit öelda avasõna.

Palvuse pidas EV Kaitseväe peakaplan emeeritus kolonel Tõnis Nõmmik ja langenute mälestuse viis läbi EV Kaitseväe reservmajor Ülo Isberg. Mälestusteenistust kaunistas orkester „Kõla“ Konstantin Türnpu helindiga „Troost“, juhatas skautmaster Enn Kiilaspea.

Sisuka ja päevakohase aktusekõne pidas EV Suursaatkonna asjur Ottawas Riho Kruuv. Kõne täisteksti saab lugeda Eesti Elu võrgulehelt.

Nüüd kogunesid poodiumile Toronto Eesti koolide noored, kes esitasid Reet Lindau-Voksepa juhatusel ja Charles Kipperi klaverisaatel kaks laulu. Noorte esinemine sai erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks.

Järgnevalt sai sõna EKNi esimees Avo Kittask, kes luges ette kirjalikud tervitused, mille olid saatnud Hamiltoni Eesti Selts, Eesti Selts Kitcheneris ja St. Catharines’i Eesti Selts. Seejärel kutsus ta ette kaheksa isikut, keda oli otsustatud vääristada Kanada eestlaste teenetemärgiga. Need olid Helle Arro, Asta Kaups, Ain Dave Kiil, Lea Kõiv, Maie Lees, Tamara Norheim-Lehela (ainsana polnud kohal), Tõnu Orav ja Ellen Valter. Publiku tugeva aplausi saatel kinnitas aupeakonsul Laas Leivat kõigile rinda teenetemärgid. Neile lisandus aga veel kolm, kes olid välja teeninud kuld-teenetemärgi, nimelt Endla Komi, Andres Raudsepp ja Härnald Toomsalu. Taas oli põhjust aplodeerida.

Muusikaline osa jätkus. Nüüd rivistus poodiumile Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor „Ööbik“ ja esitas Rosemarie Lindau juhatusel kaks laulu. Kolmandaks lauluks liitusid nendega koolikoor ja pianist Charles Kipper. Efekt oli võimas nii visuaalselt, muusikaliselt kui rahvuslikult. Kiiduavaldused ei lõppenud enne, kui ühendkoor vastupidiselt aktuste tavale nõustus kordama viimatiesitatud laulu lõpuosa.

Et aktus oli igati õnnestunud, seda võis välja lugeda Toronto Eesti Seltsi esinaise Anne Liis Keelmanni sügavat rahulolu peegelduvast näoilmest, kui ta tõusis kõnepulti lõppsõna ütlema ning aktusel aktiivselt osalenuile tänu avaldama. Orkester, sedapuhku taas Enn Kiilaspea juhatusel, alustas Eesti Vabariigi hümni, millega kõik liitusid. Seejärel tõstis taktikepi Tiina Paluoja ning Raimund Kulli „Kodumaa marsi“ helide saatel viisid skautlikud noored välja rahvuslipud. Meeldejääv ja innustav aktus oli lõppenud.

Igal suurüritusel on oma järelmäng. Kohvik oli avatud kõigile aktusekülalistele, kes soovisid veel sõpradega vestelda ja ühiselt rahvuslike muljete meres kümmelda. Möödunud sõja veteranidele oli juba aktuse alguses rahvusvärvid rinda kinnitatud ja neile aukohad varutud. Nüüd paluti nad koos abikaasadega kristallsaali, kus akadeemiline noorus soovis neile näidata oma austust ja lugupidamist. Selle ürituse korraldajaiks olid Eesti Korporatsioonide Liit (presideeriv korp! Vironia) ja Eesti Üliõpilaste Selts. Õhtu teadustajaks oli Nick Kazakoff.

Sõna võtsid EKLi poolt Allan Marley ja EÜSi poolt Veiko Parming. Veteranide poolt ütles tänusõnad leitnant Tarmo Rae. Veel kõnelesid kolonel Tõnis Nõmmik, Soomepoiste Klubi esimees Ylo-Mark Saar ja Ivar Nippak. Vanad sõjamehed, kellest valdav enamus oli verinoorena mundri selga tõmmanud, maitsesid kohvikuperenaise suupisteid, neid veini ja leedu õllega alla loputades, ning tundsid tänaste noorte tähelepanust rõõmu ja heldimust.

Aastapäeva pidustused on möödas, saadud muljed ja positiivne meeleolu püsivad. Erilist rõõmu valmistas järjest nooremate nägude kerkimine juhipositsioonidele. Talvi Parming meeldiva teadustajana, Tiina Paluoja kindlakäelise orkestrijuhina, koolikoori nooruslik helivärv ning aina puhtamaks ja selgemaks muutuv eesti keele hääldamine – need pisinähted kinnitavad, et meie ühiskonnas liigub midagi õiges ja soovitud suunas.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus