Eesti: Ministeerium - nimede eestistamine aitab lõimuda DELFI (1)
Kuumad uudised | 08 Dec 2008  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
www.DELFI.ee

Siseministeeriumis on valminud nimeseaduse muutmise eelnõu, kuhu on lisatud võimalus vahetada nime Eesti ühiskonda lõimumise huvides.

“Praktika näitab, et inimesed soovivad tihtipeale oma nime eestipärasemaks muuta, kuna leitakse, et see aitab ühiskonda integreerumisele kaasa,” selgitas Delfile seadusemuudatuse tagamaid regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Kiisleri hinnangul on küsimus selles, kuidas riik peaks suhtuma nendesse inimestesse, kes on otsustanud nime eestistada. “Leian, et siin on igati mõistlik inimestele vastu tulla ja sellised otsused peaks olema riigi poolt tervitatavad,” märkis Kiisler.

Nimeseaduse muutmisel ei lihtsustata lõimumisega seoses mitte nime muutmise menetlusprotseduuri, vaid seadusesse lisatakse üks võimalik põhjendus, mille alusel saab edaspidi nime muutmist taotleda.

Praegu kehtivas seaduses on toodud kaheksa nimevahetamise põhjust. Uut perekonnanime saab taotleda näiteks juhul, kui vana on keeruline ega ühildu kirjapildi või häälduse poolest eesti keelega.

Seadusega määratud põhjuseks võib olla ka soov kaitsta oma nime, kui sama nime ja sünniajaga inimesi on mitu.

Samuti on nimevahetuse põhjuseks praeguses seaduses toodud soov säilitada oma vanemate või vanavanemate perekonnanime. Seda sätet täiendab uus eelnõu kolmanda põlve esivanema perekonnanimega, sest paljud soovivad vanavanaisa või -ema nime.

Lisaks on kehtivas nimeseaduses kirjas “muu mõjuv põhjus, mida regionaalminister peab küllaldaseks” Just selle muu põhjuse alusel on inimesed seni võõrapäraste nimede muutmist taotlenud. “Arvan, et soov lõimuda peaks põhjusena olema samuti seaduses sätestatud,” kinnitas Kiisler.

Nime vahetatakse väga isiklikel põhjustel, näiteks sooviga vältida nimest tulenevat majanduslikku või sotsiaalset kahju.
 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kerttu N.08 Dec 2008 15:04
----Eesti: Ministeerium - nimede eestistamine aitab lõimuda DELFI----

Ühelt poolt olen sellega nõus. Teisalt, seda teemat ei saaks kunagi vaadata vaid ühe nurga alt. On mõistuspärane ja normaalne, et tänapäeva vene noored pürivad aina ja aina eesti keele õppimisele (ja tublid on nad tõepoolest!), haldamaks meie maa turumajanduse edasiarengut. Paraku on väga palju neid venekeelt emakeelena kõnelevaid inimesi, kes ei pea eesti keele kui riigikeele selgeks õppimist mitte mikski. Ministeerium - missugune ministeerium? - kaldub minu arust nägema asja vaid ühe nurga alt. Võtame aga näitena Soome Vabariigi või Rootsi Kuningriigi, kus sinna emigreerunud isikud ei saa kodakondsust ega tööd enne, kui nad pole läbinud kohustuslikud keelekursused ja õppinud ära kohaliku riigi keele. Eestis aga - nagu KOGEMUS näitab - ei suudeta niisugustes asjades kontrolli siiski omada ja nõnda peame üsna mitmes kohas veel tänapäevalgi ajama oma asju vene keeles. Midagi on väga viltu, kas mitte? On siiski keegi, kes ei räägi täit tõtt. Minge Ida-Virumaale ja kogete ise antud arvamuse tõesust... Kindlasti mitte ei pea aga selleks ilmtingimata Ida-Virumaale sõitma...

Loe kõiki kommentaare (1)

Kuumad uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus