Täna, Eesti lipu päeval heiskasid skaudid, gaidid ja kodutütred riigilipu Pika Hermanni torni. Eesti sini-must-valge riigilipu 128. aastapäeval toimub traditsiooniline lipu heiskamise tseremoonia Kuberneri aias Toompeal kell 7.00
4. juunil möödub 128 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Kaheksa aastat tagasi tegi lipu juubelitoimkonna esimees Jüri Trei ettepaneku pühitseda sel päeval lippu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. Tänaseks on sellest saanud iseenesestmõistetav ülev tava. Pühalik talitus algab Kuberneri aias kell 7 riigihümniga, millele järgneb Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne. Lipu auks kõneleb ka Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste. Pidulikul tseremoonial osalevad riigi- ja ühiskonnategelased, oma lippudega on auvalves Eesti noorteorganisatsioonide ja isamaaliste ühenduste esindajad. Orkestri saatel esitatakse isamaalisi laule.
Seekord olid riigilipu heiskajateks Pika Hermanni torni skaudid, gaidid ja kodutütred – seoses Eesti skautluse ja maailma gaidiliikumise 100. ning Kodutütarde 80. aastapäevaga. Üles olid rivistatud Kaitseliidu, ühingute ja seltside liputoimkonnad.
Eesti skautluse 100. juubeliaasta patrooniks on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes osaleb juulis ka skautide Juubelilaagris Tagametsas.
Eesti Gaidide Liit on maailma gaidluse 100ndat aastapäeva tähistanud kolmel aastal, kus käsitleti teemasid „Külva! Kasvata! Jaga!“. Juulikuus toimuvas juubelilaagris „Massakad Kihnumual kultuuri õppimas“ saavad üle 200 gaidliku noore osa vähemusrahvuste kultuurist.
„Gaidid ja skaudid on Eesti riigi, selle ajaloo ja sümboolika olulised edasikandjad. Seda nii tänaste noorte seas kui ajalooliselt 100 aasta vältel. Õppisid ju paljud eestlased üle maailma just gaidide ja skautide tegevuses eestlusest ja Eesti sümboolikat, kui kodumaal valitses okupatsiooniaeg,“ ütles Jüri Trei, Eesti Lipu Seltsi juhatuse liige.
Pidulik lipu heiskamise traditsioon sai alguse Eesti lipu 120. aastapäeval 2004. aastal, kui lipu heiskamise au osaliseks sai Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) ja lipu heiskajateks olid EÜSi vilistlased Toomas Hendrik Ilves, Andres Tarand ja Indrek Tarand. 2006. aastal oli lipu heiskajaks ürituse algatanud ja seda tänaseni koordineeriv Eesti Lipu Selts.
Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni ning skaudiorganisatsioonid tegutsevad ligi 200 riigis.
Eesti Gaidide Liidul on üle 600 liikme. Maailmas tegutsevad gaidiorganisatsioonid 145 maal kokku üle 10 miljoni liikmega.
Eesti lipu päeval heiskasivad riigilipu Pika Hermanni tornis skautlikud noored (2)
Eestlased Eestis | 06 Jun 2012 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Näiteks 1880. aasta 12.- 13. juunil toimunud III üldlaulupeo ajal Tallinnas - Kadriorus,
lehvis hoopis sinimustroheline lipp.
1884. aasta 4. juunil pühitseti sinimustvalge Tartu Ülikooli üliõpilaste seltsi lipuks.
Riigilipuks sai sinimustvalge 1918. aasta 21. novembril.
lehvis hoopis sinimustroheline lipp.
1884. aasta 4. juunil pühitseti sinimustvalge Tartu Ülikooli üliõpilaste seltsi lipuks.
Riigilipuks sai sinimustvalge 1918. aasta 21. novembril.
Тривими Ве́ллисте/Трофим Величко (эст. Trivimi Velliste/Trofim Velichko, родился 4 мая 1947) — эстонский государственный деятель. С 1992 по 1994 год — министр иностранных дел Эстонии.
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang!
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang!
Eestlased Eestis
TRENDING
