Eesti: Laaneots võtab sõja korral püssi alla 30 000 meest PM (4)
Kuumad uudised 25 May 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Vahur Koorits PM

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots teeb ettevalmistusi, et sõja ajal suudaks kaitsevägi võtta püssi alla 30 000 meest, anda neile relvad, riided ja varustuse.

Mullu jõulude ja aastavahetuse ajal kaitseväe kõrgemad juhid ei puhanud, vaid käisid kordamööda kindralleitnant Laaneotsa juures ette kandmas, kuidas edenesid möödunud aastal nende vastutusalas ettevalmistused mobilisatsiooniks, kui selleks vajadus tekib.

Just võimalus sõja ajal hüppeliselt suurendada kaitseväe koosseisu on peamine põhjus, miks Eestis kehtib ajateenistus. Ajateenija ise pole oma teenistusajal veel valmis sõdur, vaid sõduriõpilane ning väeosad toimivad suuresti nagu hiiglaslikud koolid, kus sügisel võetakse uued õpilased sisse ja kevadel saadetakse sõdurid välja.

Pidevalt sõjapidamiseks valmis sõdureid on Eestis vaid Scoutspataljonis, seal on kogu aeg olemas umbes paarsada meest. Neist enamik läheb õhtul kell viis koju ja nädalavahetusel nad puhkavad nagu ülejäänud palgatöölisedki.

Ent kui valitsus otsustab välja kuulutada mobilisatsiooni, siis võetakse kunagi ajateenistuses käinud ja hetkel reservis olevad mehed uuesti kaitseväe koosseisu, neist formeeritakse üksused, neile antakse relvad, laskemoon, riided ja varustus.

Lõunanaabritest rohkem

Kaitseväe koosseisu kümnekordistamine üleöö on aga tohutu töö, mis tahab põhjalikku ettevalmistust. Valmis peavad olema inimeste nimekirjad, varustus, relvastus ning seda kõike peab saama üheainsa allkirja alusel kasutusse võtta.

Mullu reservi läinud brigaadikindral Urmas Roosimägi lausus, et enne Laaneotsa kaitseväe juhatajaks saamist ei tegelnud mobilisatsiooni ettevalmistamisega eriti keegi, sest eelmist kaitseväe juhatajat Tarmo Kõutsi see ei huvitanud.

Pealegi räägiti Roosimäe sõnul tollal veel palju palgaarmeest, mis oleks mobilisatsiooni mõttetuks muutnud. «Poisid koolitati välja, nad läksid reservi ja olid seejärel sisuliselt kadunud,» lausus ta.

Laaneots aga võttis mobilisatsiooni ettevalmistuse oma südameasjaks. Mobilisatsiooniga seonduv on suuresti saladuskattega kaetud, mistõttu kaitseväe juhataja ise sel teemal midagi rääkida ei tahtnud.

Hiljuti riigikogus heaks kiidetud julgeolekupoliitika alustes hinnatakse otsest kallaletungiohtu Eestile küll praegu väikeseks, kuid pikemas perspektiivis seda ei välistata. Ent ka praegu peetakse võimalikuks sõjalist survet ja sisemist ebastabiilsust.

Tegemist on NATO 5. paragrahvi künnisest allapoole jääva, ent siiski meile ohtliku tegevusega. Sõjalisele survele ja sisemise ebastabiilsuse õhutamisele tuleks tegelikult lisada ka lühiajalise relvakonflikti võimalus, millega ei kaasne tungimist Eesti territooriumile või on üle piiri tungimine väga lühiajaline.

Kui Venemaa liigutaks Eesti piiri lähedale suured üksused, siis annaks võimalus 30 000 meest püssi alla võtta Eesti valitsusele palju tugevama positsiooni, kui on Lätil või Leedul.

Eesti väiksuse tõttu on ööpäevane reageerimisaeg aga väga pikk. Seetõttu paneb kaitsevägi suurt rõhku luurele ja seirele, panustades sellesse ka raha, et konflikti algust ette näha. Teiselt poolt on märgatavalt suurendatud Kaitseliidu tähtsust.

Kaitseliitlased on välja õpetatud, neil on kodus olemas varustus ja paljudel ka relvad, nii et nende mobiliseerimine on tundide, mitte päevade küsimus. Just seetõttu on kaitseväe praeguse juhataja ajal hakatud andma neile paremat relvastust, näiteks lähevad peale Scoutspataljoni just sinna moderniseeritud automaadid.

Raha luurele ja seirele

Peale kaitseliitlaste mobiliseeritakse järgmisena kõige värskemad reservväelased. Sel nädalavahetusel lõppes kaitseväe selle aasta Kevadtorm, mille tulemusel harjutati kokku Kalevi jalaväepataljon. Sellesse pataljoni kuuluvad tänavu reservi minevad ajateenijad, ohvitserid tulevad aga peamiselt Paldiskis asuvast Kalevi pataljonist.

Mobilisatsiooni korral tulevad samad mehed kokku samadesse üksustesse samade ohvitseride alluvuses, nagu olid ka Kevadtormil. Järgmisel aastal õpetatakse välja teine pataljon tuleval aastal reservi minevatest ajateenijatest ning ühe teise väeosa baasil tulevatest ohvitseridest ja niimoodi igal aastal.

Igal aastal käib ajateenistuses keskmiselt 2500 meest. Reservõppekogunemistele saabub neist õpitut kordama enamasti 60–80 protsenti ning tõenäoliselt tuleb sama suur hulk ka väljakuulutatud mobilisatsiooni ajal riiki kaitsma.

Seega saab 25 000 mobiliseeritut kokku umbes 15 viimase aastakäigu meestest. See tähendab, et üle 35-aastaseid mehi mobilisatsiooni korral tõenäoliselt ei taheta, kui nad just kaitseliitlased pole.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus