Eesti: Justiitsminister Lang: keskfraktsiooni eelnõu seadis kahtluse alla riigi järjepidevuse PM (1)
Arvamus 28 Jun 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Rando Tooming, PM online

Valitsus otsustas mitte võtta riigikogu menetlusse Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise eelnõu, mille justiitsminister Rein Lang hindas Eesti riikliku järjepidevuse printsiipi kahtluse alla seadvaks.

Justiitsminister Rein Lang ütles valitsuse pressikonverentsil, et keskfraktsiooni esitatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse paragrahv kaheksa muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine eiraks Eesti riigi aluspõhimõtteid.

Eelnõu algatati eesmärgiga leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 16. juunist 1940 kuni 1991. aasta augustini õigusvastaselt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut ja tagada nende võrdne kohtlemine.

Eelnõus esitatud muudatusega oleks lihtsustatud represseeritud isiku staatuse tõendamist Eesti Vabariigi kodanikele, kes elasid enne 1940. aastat Eesti territooriumil Ingerimaa, Peipsi järve ja Narva jõe tagusel territooriumil. See puudutab umbes 600 inimest.

Justiitsminister Rein Lang ütles, et pealtnäha oleks seda eelnõu lugedes justkui kõik korras.

«Kui me süveneme sellesse ja vaatame kogu seda ideoloogilist tausta, siis mulle tundub, et Eestis on ka neid poliitilisi jõude, kes tahaksid seada väga tõsise kahtluse alla Eesti riikliku järjepidevuse printsiibi,» tähendas justiitsminister.

Ministri kinnitusel kumab eelnõust läbi katse seada mingite tagauste kaudu kahtluse alla loogika ja kontseptsioon, et Eesti oli 16. juunist 1940 okupeeritud riik.

«Seepärast valitsus täiesti üksmeelselt sellist eelnõud toetada ei saanud,» märkis Lang.

Justiitsminister lisas, et antud eelnõu esitajate põhieesmärk näikse olevat mitte võitlemine umbes paarikümne inimese huvide eest, vaid kõigi printsiipide, mille alusel on Eesti valitsused oma sise- ja välispoliitikat ajanud, kahtluse alla seadmine.

Peaminister Andrus Ansip nõustus täielikult erakonnakaaslase määratlusega, et tegu on ühe kummalise eelnõuga. Peaminister nentis, et näiteks soovitakse selle eelnõu järgi teiselt poolt Narva jõge sõja jalust evakueeritud inimesed nimetada represseerituteks.

«Inimesed päästeti kindlast surmast ja nüüd järsku on nemad siis represseeritud,» imestas ta.

Toonase Wehrmachti väejuhatuse otsusega sõja küüsist päästetud saaksid eelnõu järgi automaatselt represseeritu staatuse ning võiksid seda tõendada ainult taluraamatu ehk talundilehe väljavõttega.

Samas peavad kõik teised seaduse järgi esitama represseeritu staatuse tõestamiseks ka muid dokumente.

Peaminister tõi esile ka rahvusarhiivi seisukoha, mille kohaselt represseeritute tuvastamine talundilehtede järgi ei ole kuidagi võimalik, sest need tõendavad vaid isiku elukohta ja ei midagi muud.

Ansip toonitas, et eelnõud ja seadused peaksid olema ikka sellised, millest iga lihtinimene aru saab ja ka peaminister võiks aru saada.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus