Eesti aastal 2006 — tähtsamaid sündmusi ja arenguid (2)
Eestlased Eestis 05 Jan 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
• Valimiskogu valis 23. septembril I hääletusvoorus presidendiks Toomas Hendrik Ilvese, kes sai 174 valijamehe poolthääle.

• Taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart-Georg Meri suri 14. märtsil. Järelehüüetes meenutati teda eeskätt kui Eesti rahvusvahelise positsiooni kindlustajat, Eesti NATO- ja Euroopa Liidu liikmelisusele alusepanijat ning Eesti riigi tasakaalustajat. Lennart-Georg Meri sängitati Metsakalmistule 26. märtsil.

• Vaindloo saare lähedal uppus märtsi algul kaubalaev Runner-4, mis tekitas Tallinna lahel ulatusliku reostuse ja mille tagajärjel hukkus tuhandeid veelinde.

• Eesti majanduskasv oli mullu üks Euroopa Liidu kõrgemaid, ulatudes aasta esimesel kolmel kvartalil 11-12%-ni. See tõi kaasa üha kiireneva palgakasvu ja tööpuuduse kahanemise.

• Sügisel toimus kaks kõrgetasemelist visiiti Eestisse. Briti kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip külastasid 19. ja 20. oktoobril Eestit. USA president George W. Bush viibis 27. ja 28. novembril Eestis.

• Tõnismäel asuva pronkssõduri ümber lahvatasid taas kired 9. mail, kui politsei lahutas monumendi juures II maailmasõja lõppu tähistanud punaveterane ja kahte Eesti lippu kandnud okupeerimist meenutanud meest. Ägenev vastasseis nõudis monumendi juures politseivalvet oktoobrini ning küsimus pronkssõduri eemaldamisest Tõnismäelt on kujunemas üheks valimisküsimuseks.

• Riigikogu kiitis 6. dets. heaks Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamise ja raudtee enamusaktsiate tagasiostu Baltic Rail Services'ilt 2,35 miljardi krooni eest.

• Valitsus lükkas aprillis euro kasutuselevõtu tähtaja 2007. aastast 2008. aastasse, sest kõrge inflatsioon ei võimaldanud täita inflatsioonikriteeriumi. Aasta teiseks pooleks olid eksperdid jõudnud seisukohale, et euro kasutuselevõtt on ebatõenäoline isegi a. 2009.

• Veebruaris avati Kadriorus kunstimuuseum Kumu, mille rajamiseks kulus üle 10 aasta ja 700 miljonit krooni. Muuseumil on ligi 24.000 ruutmeetrit üldpinda ja selles eksponeeritakse ligi 50.000 taiest.

• Novembri lõpus pidas asutamiskoosoleku erakond Eestimaa Rohelised, kelle eesmärgiks ületada riigikogu valimistel valimiskünnis ja moodustada fraktsioon.

• Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo teatas septembri alguses, et nõustus kandideerima Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadiks ja ühtlasi loobuma rektorikohast. Ühenderakonna juhi koha pärast puhkenud sisevõitlus jättis oktoobris uue erakonna mainele pleki.

• 3,5 aastat 220 inimese tööd nõudnud täispikk joonisfilm „Leiutajateküla Lotte“ jõudis Eesti kinodesse 1. septembril. Eestis vaadatavuse edetabelite tippu jõudnud ja paljudesse välisriikidesse müüdud filmi on juba nimetatud Eesti Nokiaks. Seda iseloomustab traditsioonilise hea ja halva võitluse asemel läbiv positiivsus ning pildiline detailirohkus.

• Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts teatas augusti lõpus ametist lahkumisest ja liitumisest Isamaa ja Res Publica Liiduga. Detsembri algul nimetas Riigikogu uueks kaitseväe juhiks kindralmajaor Ants Laaneotsa.

• Eesti Energia asus koos teiste Balti energiafirmadega märtsis uurima uue tuumajaama Leetu rajamise võimalikkust ning detsembri lõpus otsustati projekti jätkata kolme osapoolega.

• Oktoobris lahvatas tüli Tallinna Sakala keskuse lammutamise ümber. Küsimus on juba kujunenud valimisvõitluse osaks. Pikettide tulemusena on lammutamine praegu peatatud.

• Nii Eesti kui teiste Venemaaga külgnevate ELi riikide piiridel olid suvel ja sügisel kohati mitmekümne kilomeetri pikkused järjekorrad. Seda põhjendati peamiselt suurenenud kaubavoogude ja Vene tolli aeglusega, tolliprotseduure kiirendavat elektrooniliseks muutmist takistab vajadus võtta vastav otsus vastu ELi tasandil.

• Augustis ja septembris tähistasid esmalt Vanemuise teater ja siis Estonia teater 100 aasta möödumist kutselise teatrina alustamisest.

• Suur kordaminek Eestile oli Torino taliolümpia, kus Eestil õnnestus saada kolm kuldmedalit.

• Eesti on olnud edukas Euroopa Liidus ning seisnud Euroopa kui terviku huvide eest ja mitte ainult oma asja ajanud.

• Määratlemata kodakondsusega inimeste arv on jätkuvalt vähenemas ja 2006. a oli see vähenemine eriti järsk.

• Kõige suurem rõõm on muidugi selle üle, et sündimuse kasv Eestis jätkub, koos sellega on tõusnud ka keskmine oodatav eluiga Eestis kahe aasta võrra ja on praegu kõige kõrgem kogu Eesti ajaloos.

(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus