E V Riigikohtu esimees: valitsus ja riigikogu ei soovi arendada iseseisvat ning sõltumatut kohtuvõimu (1)
Eestlased Eestis 08 Feb 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2013/02/38638_002.jpg
Toimetas: Risto Veskioja
www.DELFI.ee
Foto: Jassu Hertsmann

Peagi oma 9-aastast ametiaega lõpetav riigikohtu esimees Märt Rask rääkis täna Tallinnas toimuval kohtunike täiskogul peetud kriitilises ettekandes, et peamised murekohad kohtusüsteemis on poliitikute tahtmatus arendada iseseisvat ja sõltumatu kohtuvõimu, kohtunike puudus, kohtujuristi pilootprojekti läbimõtlematus ning kohtunike pensionide kaotamine.

"Vahekokkuvõttena tuleb märkida, et ühelt poolt kohtunikkonna konservatiivne alalhoidlikkus ja teatud mõttes kohtukorralduse eest vastutuse võtmisest hoidumine ning teiselt poolt valitsuse ja riigikogu soovimatus arendada riigis iseseisvat ja sõltumatut kohtuvõimu – sellesisulise poliitilise tahte puudumine – annavad resultaadi, mis võimaldab täitevvõimul üha rohkem domineerida kohtusüsteemi arengu kujundajana," ütles Rask oma kõnes.

"Oleme korduvalt kuulnud üksikute juhtivpoliitikute, sh ka põhiseaduskomisjoni esimehe mõtteavaldusi, et kohtukorralduse reformimisega tuleb edasi minna, kuid ainult mõtteavaldusteks on need jäänud ja jäävadki, sest ka riigikogus pole seda kriitilist massi otsustajaid, kelle arvates võiks kohtusüsteem olla täitevvõimust lahutatud. Julgen teha veelgi kaugemaleulatuva järelduse, et riigikogu praeguses koosseisus ei ole poliitilisi jõude, kes oleks valmis tunnustama kohtusüsteemi kolmanda võimuharuna ja aktsepteerima selle enesekorralduse õigust," lisas Rask.

Riigikohtu esimees sõnas ka, et ta ei imestaks olukorda, kus näiteks kohtute seadusesse ilmuvad vargsi, kohtunikkonnaga läbi arutamata, sätted, mis kohustavad kohtunikke perioodiliselt läbima atesteerimisi või perioodilisi hindamisi, sest nii soovitab GRECO raport.

Kohtunikud vananevad, uusi tulemas ei ole


Samuti tõi Rask oma kõnes välja asjaolu, et suureks murekohaks on tekkimas ka kohtunike puudus, kuna suurenenud on kohtunike keskmine vanus ning järelkasvu pole peale tulemas.

"Viimase viie aastaga on kohtunike keskmine vanus suurenenud nelja aasta võrra ja on hetkel viiekümne aasta piiril. Lähemate aastate jooksul jõuab pensioniikka kolmandik või rohkem kohtunikkonnast. Ees seisab ulatuslik põlvkonnavahetus, sest pensionile siirduvad 1990ndate esimesel poolel ametisse nimetatud kohtunikud. Süsteemi arengut projekteerides ei tohi seda tähelepanuta jätta. Arvan, et juba järgmine täiskogu peaks suutma analüüsile tuginedes sõnastada kohtusüsteemi personali valiku, arvestuse ja arenduse põhimõtted, mis ei konstateeriks nukrat hetkeseisu, vaid vaataks selge pilguga tulevikku," tõi Rask välja.

Riigikohtu esimees lisas ka, et praegune n-ö peost suhu konkursside väljakuulutamine, ettevalmistusteenistuse ebaühtlane tase ja osas piirkondades vajaliku kvalifikatsiooniga juristide puudumine võib kiiremate personalimuudatuste tulvas hakata oluliselt takistama korrakohast õigusemõistmist.

"Olukorras, kus ühelt poolt kohtusüsteemi rahakott on jätkuvalt justiitsministri käes, konkursi väljakuulutamisest kuni kohtunikukoha täitmiseni kulub kolmveerand aastat ja teiselt poolt kohtunikukandidaadi hindamisega tegeleb kohtunikkond, on tarvis leida ühised lähtekohad, et ka kiirete personalimuudatuste käigus õigusemõistmine sujuks," ütles Rask.

Kohtujuristi projektist kujunenud poliitiline aktsioon


Rääkides kohtujuristi pilootprojektist, leidis Rask, et selline projekt näitab peamiselt suundumust, kus kahetsusväärselt domineerib raha ja poliitika, mitte aga õigusemõistmise eesmärgid. "Olen korduvalt toonitanud, et selle raha eest, mis praegu kohtusüsteemi toimimiseks kulutatakse, ei ole võimalik oluliselt paremat õigusemõistmist saada. Põhimõtteliselt otsustas kohtujuristi instituudi loomise vajaduse kohtunike täiskogu juba 2007. aastal, võttes vastu kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Praeguseks on kohtujuristi projekt kujunenud üheks kohtute seaduse eelnõust kui tervikust väljarebitud üksikprojektiks, mis esimeses järjekorras on omandanud poliitilise aktsiooni mõõtmed," oli Rask kriitiline.

Raski sõnul on Tallinnas kerge sellist projekt läbi viia, ent riigikohtu esimees tõdes, et linnades nagu Võru, Valga, Põlva või Narva ei ole tavakohtunike kohadki täidetud, rääkimata siis sinna veel kohtujuristi leidmisest.

"Me ei suuda neis paigus isegi oluliselt kõrgemapalgalisi vabu kohtunikukohtasid täita. Kui Harju maakohtus saavutatakse sajapäevaline keskmine menetlusaeg, siis tuleb küsida, mitu päeva kestab keskmine menetlus Tallinna ringkonnakohtus, kui sealsed kõrge kvalifikatsiooniga konsultandid on lahkunud ja oluliselt madalama palga peale tuleb leida väljaõpetamata uued inimesed," leidis Rask.

Lisaks riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekannetele tutvustatakse tänasel täiskogul kahte hiljutivalminud dokumenti: „Kohtujuhtimise hea tava“ ja GRECO raportit „Korruptsiooni ennetamine parlamendi liikmete, prokuröride ja kohtunike seas“; arutatakse kohtuvõimu staatuse üle demokraatlikus õigusriigis; kuulatakse riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumi esimeeste ettekandeid seaduste ühetaolisest kohaldamisest ja kohtute omavalitsusorganite tegevusülevaateid.

Kohtute seadusest tulenevalt kuuluvad kohtunike täiskogusse kõik Eesti kohtunikud. Hetkel on Eestis ametis 227 kohtunikku. Kohtunike täiskogu kuulab seaduse kohaselt ära riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi ning valib liikmed kohtute omavalitsusorganitesse.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus