Eesti Elu
Baltisakslaste lahkumisest (1)
Eestlased Kanadas 19 Mar 2010 Eerik PurjeEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Selleteemalise loengu pidas teisipäeva, 9. märtsi õhtul Tartu College’i meesorganisatsioonide ruumis Eesti Õppetooli korraldusel dr Sirje Kivimäe. Õieti oli tegemist lahkumise eellooga, edaspidine leiab käsitlemist sama lektori järgmises loengus.

Baltisakslaste Saksamaale ümberasumise aktsioon algatati Saksa riigi poolt oktoobris 1939 pärast Molotov-Ribbentropi salapakti sõlmimist ja enam-vähem samaaegselt baasidelepinguga Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. Esimene laev ümberasujatega lahkus Saksamaale 12. oktoobril – samal päeval, kui sõlmiti baaside kokkulepe.

Eestis on vahel väidetud, et siinsed sakslased ootasid juba 1939. aasta suvest saati lahkumist. Kinnitust sellele on niivõrd, et sakslaste Eestimaa Põllumajanduse Seltsi president tuli Saksa Vähemusrahvaste Kultuuromavalitsuse presidendi jutule ettepanekuga luua ootamatuste puhuks mingi teabesüsteem maal hajali elavate sakslaste jaoks. Lahkumismeeleolu levikule räägib aga vastu asjaolu, et vaatamata ahtatele teenistusväljadele kodumaal üritas hulk noori sakslasi augustis läbi murda nende jaoks väga raskest eestikeelsete sisseastumiseksamite barjäärist Tartu Ülikoolis.

Kui me tänapäeval kipume baltisakslasi mäletama peamiselt kui aadlisoost mõisnikke, siis tasub meeles pidada, et aadlikke oli tollases Eestis suhteliselt vähe. Sakslaste hulgas oli näiteks poliitikuid, Riigikogus oli neil neli kohta. Palju oli suurärimehi ja ettevõtjaid, teadlasi, kooliõpetajaid ja ülikooli õppejõude, vaimulikke. Ka väiketööstureid oli märkimisväärne arv. Küllalt oli neid, kes abiellunud eestlastega. Mitmed oli osa võtnud Vabadussõjast eestlaste poolel. 1939. aastal oli sakslasi Eestis hinnanguliselt ligi 16.000 ehk umbes 1,6% elanikkonnast. Valdaval osal neist oli Eesti kodakondsus.

Baltisakslased, mis on kokkuleppeline nimetus, kandsid nagu kõik väljaspool kodumaad elavad inimesed rinnas kahte hinge. Üks kuulus saksa rahvale, teine maale, kus elati ja teeniti oma igapäevast leiba. Noorematest oli osa nakatatud Hitleri natsionaalsotsialismist, teiselt poolt leidus küllalt neid, kes olid isegi eestistanud oma nimed, et hõlbustada riigitööle pääsemist. Paljud lahkusid, tajudes bolshevismi ohtu. Samal põhjusel ühinesid nendega mitmed sakslastega abiellunud või kauget saksa päritolu omavad eestlased.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus