Avatud veerg: Oleks võinud olla rohkem „eestlasi“ (5)
Arvamus 29 Feb 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
LL

Siim võtab lonksu kohvi ja ütleb: „Nad jäid heast asjast ilma. Toi oli hea, samuti koorid, orkester ja kõik muu, täiesti tasemel. See noor Parming, temast tuleb kõnemees.“

Anu ohkab ja vastab: „Aktus oli täiesti fääbjulas. Olen igasuguseid seletusi kuulnud. Naine jäi haigeks. Seal pole kuskile autot panna. Kas see tõesti toimus eile? Ajasin kuupäeva segamini. Pidin linnast välja sõitma. Abikaasa ei räägi eesti keelt, ei taha üksinda minna. Ei käi kunagi kusagil. Olen kodune. Jne, jne.”

„Miks inimesed ei võiks olla ausamad? Ei viitsinud. Aktused on igavad. Aktustel käimine pole tähtis. Olen liiga mugav. Mulle meeldivad TV ja suusatamine rohkem kui riigi juubelid, “ leiab Siim. „Vaevalt keegi tunnistaks, et tal puudub kohusetunne.“

„Huvitav on näha, kuidas mõned uhkustavad küll oma Eesti passidega, aga ei suvatse lugu pidada Eestist ta juubeli puhul,” mõtleb Anu.

Siim asub nende kaitsele: „Aktustel käimine ei kinnita kellegi eestlust. Mõned pühitsevad seda aastapäeva vaikselt kodus. Teised jälle pelgavad aktusi – olen ise tugev eestlane, pole mul vaja seda rahva ees demonstreerida.”

Anu ei usu: „Teed nalja või? Meil on ju vaja näidata teistele, kuidas eestlased hindavad iseseisvust. Sellepärast on vaja täis-saali!“

„Aga igaüks ei tao endale vastu rinda ega lehvita lippu, et mina olen see õige truu eestlane,“ vaidleb Siim.

„Eks neid ole ju küllalt, kelle külaskäik laulupeole ja verivorst jõuluajal määrab nende rahvuse,“ leiab Anu ja lisab: „Ja muidugi pits Viru valget, et aidata Eesti majandust.“

„Sa vajud oma jutuga kõrvale. Mis teha, et inimesi meie tähtsamatele olemistele välja tuua? Kas uuendada programmi otsast lõpuni? Kas lõigata ära kõned ja pakkuda lõbustust või meelelahutust?“ küsib Siim.

„Aga vabaduse päeval just keskendume nendele asjadele nagu vabadus, iseseisvus ja Eesti tulevik. Meelelahutus ei saa neid asendada. Me ei saa muuta kava sellepärast, et mõned peavad aktusi aegunuks. Lõbustus kuulub pidude juurde, mida meil on piisavalt.”

Siim mõtleb: „Võibolla meil on vaja sama palju rahvusliku tunnetuse arenemist, kui vajatakse Eestis. Sa ju tead, et meid siin välismaal peetakse suuremateks patriootideks kui Eestis. Kas see vastab tõele?“

Anu küsib: „On meil veel kohvi?“
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus