Eesti Elu
Akadeemilised organisatsioonid – oluline kasvatuslik lüli eesti ühiskonnas (4)
Eestlased Kanadas 03 Apr 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eelmisel laupäeval tähistas Eesti Korporatsioonide Liit (EKL) oma 94. aastapäeva.
Presideeriva korporatsiooni Sakala eestvedamisel kogunes siinne EKLi liikmeskond Tartu College’i saali, kus peatselt kõlasid laulud ja isamaalised sõnavõtud.

Eesti Üliõpilaste Seltsi tervituse luges ette vil! Toomas Heinar, EKLi esimees korp! Sakalast. Kõnelesid vilistlased Jüri Laansoo (Ugala), dr. Toivo Miljan (Rotalia), Andres Raudsepp (Sakala) ja Allan Liik (Vironia). Tseremooniat juhatasid EKL-i esimees ja korp! Sakala ,,vanamees” David Hogg. Järgnes pidulaud, kus lauldi ja nauditi hiliste tundideni üksteise seltskonda.

Kust pärineb see eestimeelne tudengivaim? Mõnele kodumaisele lugejale näib see ehk naiivse ja ,,arhailisena“. Kas selle seeme on noores hinges idanema hakanud vaid akadeemilises organisatsioonis?

Välismaised eesti noored on pea 50 aasta vältel liitunud üliõpilasorganisatsioonidega, ja see jätkub. Nende organisatsioonide tegevus pole ainult enesekeskne, vaid kajastub ka laiemalt siinses eesti ühiskonnas.

Liitorganisatsioon Akadeemilised Kanada Eesti Naised (AKEN) korraldab kord aastas Torontos populaarseid Hiigelbasaare. AKEN – just sobiv nimi kodumaaga ühenduse pidamiseks –! on seadnud endale eesmärgiks abistada abivajavaid lasteasutusi Eestis. On meeldiv, et nad oskavad oma tegevusse lülitada ka nooremaid ja meesorganisatsioonide liikmeid. Seda kõike teevad keskealised teise pagulaspõlvkonna esindajad, kes on sündinud II maailmasõja ajal või järel.

Meesorganisatsioonid on mänginud ühiskonnas pigem ajaloolise võitluse suunitlusega aatelist rolli, seistes Eesti Vabariigi iseseisvuse põhimõtete eest ning jagades vastavalt EKLi kodukorrale tunnustust ja toetust mitte-akadeemilistele organisatsioonidele, mis tegutsevad samadel eesmärkidel. See algas Vabadusristi kavaleride austamisega korporatsioonide poolt a. 1957 ja on püsinud siiani sõjaveteranide vastuvõttude näol, milliseid korraldatakse igal aastal Toronto Eesti Majas pärast vabariigi aastapäeva aktusi.

Siit hakkamegi otsima välismaiste üliõpilasorganisatsioonide vaimu alglätet. Kas see on pärit vaid sõjaeelsest Tartu Ülikoolist või on sel osatähtsus ka mujal?

Kui okupandid katkestasid korporatsioonide tegevuse 1940. a. kodumaal, taastusid mõned näiteks Rootsis juba aastail 1945-46. 1949. aastaks oli kogunenud Montreali, Torontosse ja New Yorki korporante, kes püüdsid kaasvendi üles otsida ja uusi liikmeid värvata. Analoogiline tegevus arenes ka Austraalias.
Teati hästi, et akadeemilistel organisatsioonidel on oma koht eesti ühiskonnas, aga kas neid nähti ühe lülina selliste institutsioonide reas nagu eesti kodud, lasteaed, pühapäeva- ja täienduskoolid, suvekodud ning skaut- ja gaidlaagrid?

Ometi kujunes nii välja, et noorsoo kasvatusele järgnes liitumine korporatsioonide ja/või seltsidega, kes olid valmis uusi liikmeid vastu võtma ning nendega rahvuslikke väärtusi jagama. Kõigi nende õilsate eesmärkide täitumine sõltub vastava organisatsiooni juhtkonnast. Mõned väidavad, et akadeemilised organisatsioonid eksisteerivad vaid seltskondlikul alusel ja et nad julgustavad alkoholi pruukimist. Arvatakse ka, et täienduskoolidel ja gaidlusel-skautlusel on suuremad teened ühiskonna säilitamises ja arengus. Pidagem aga silmas, et organiseeritud noorsootegevus on orgaanilistest lülidest koosnev selgroog või kett, kus omandatud teadmised ja oskused kantakse edasi järgmisesse lülisse. Nii võib näiteks skautlipkonna salgajuht hiljem oma juhioskustega edukalt tegutseda noortevanemana oma korporatsiooni värvitekli all.

Ajalooliselt on kasvatus vendlusorganisatsioonides ülikooliõpingute kõrval alati olnud oluline, eriti 20. saj. algul, kui väikelinnast või maalt tulnud noor vajas suuremas linnas kiiret seltskondlikku kohanemist. Selles osas tegid akadeemilised organisatsioonid Tartus kasulikku tööd; mõnedes korporatsioonides, eriti Ugalas, karskluseni välja. Rahvuslik häälestatus mängis olulist rolli – korporatsioonid ja seltsid otsustasid 1918. a. minna Vabadussõtta in corpore.

Et Eestis olid korporatsioonidel olnud oma majad, siis paguluses muretseti endale samuti peatselt peavarjud, kuni 1970. a. valmis Tartu College (TC). Seal said ka naisorganisatsioonid mugavalt jätkata oma tegevust. Meesorganisatsioonid (EÜS ja korp! Sakala) müüsid oma majad ning hakkasid TC-d oma koduks kutsuma.

Noorte kasvatustöö ja akadeemiliste organisatsioonide vaheliseks kanaliks ongi kujunenud TC; skautlusest-gaidlusest viib sinna vaid lühike tee. Seal jätkub viljakas tegevus eesti ühiskonna heaks kas Akadeemilise Kodu juures või valitud organisatsioonis.

Selline välismaine pingutus Eesti rahva ja riigi järjepidevuse heaks on kestnud aastaid. Akadeemiliste organisatsioonide olulisim roll on luua sidemeid, mille kaudu noored saavad vanematele liikmetele ,,sina“ öelda ja luua nendega elu lõpuni kestvaid sõprussidemeid . Tänu kõigile lülidele – eesti kodudele, koolidele, noorsoo tegevusele ja akadeemilistele organisatsioonidele püsib Torontos tugev eesti ühiskond siiani. Selle ilmekaks näiteks oli eelmisel laupäeval toimunud EKLi 94. aastapäeva tähistamine.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus