Ajaloolane lükkas ümber Ilmjärve skandaalse Pätsi-paljastuse PM (10)
Kuumad uudised 18 Jun 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Alo Raun, PM online

Värske uurimus: Päts ei teinudki 1934. aastal Moskvaga koostööd

Ajaloolane Jaak Valge jõudis põhjaliku uurimistöö tulemusel järeldusele, et tema ametivenna Magnus Ilmjärve 1999. aastal avalikkust vapustanud väide Eesti riigipea Konstantin Pätsi Nõukogude Liidu meelsusest ei vasta suures osas tõele.

Nimelt kinnitas Ilmjärv toona, et Päts käis tihedalt läbi Nõukogude Liidu esindajatega ja sai 1930. aastate alguses Nõukogude Liidult suuri rahasummasid Venemaad soosiva lobitöö tegemiseks, millega osaliselt nõustub ka Valge.

Ebaõige on Valge väitel aga Ilmjärve süüdistus Pätsi vastu, nagu too oleks kuni 1940. aastani saanud Nõukogude Liidust raha Tallinna Laevaühisuse kaudu.

Päts omas seal kolme aktsiat. Et olla enamusaktsionär, nagu väidab Ilmjärv, oleks Valge sõnul tal pidanud olema aktsiaid vähemalt 850 korda rohkem.

Kuid lisaks väitis Ilmjärv Venemaa Föderatsiooni Välispoliitika Arhiivi dokumentidele tuginedes, et Päts kooskõlastas Nõukogude Liidu mõjualusena ka oma 1934. aastal tehtud riigipöörde idanaabri saatkonnaga.

Ilmjärv eksis

Jaak Valge, kelle uurimisteemaks on Eesti demokraatia kaotus 1934. aastal, käis nüüd, ligi kaheksa aastat hiljem, Moskvas samu allikaid uurimas ja jõudis järeldusele, et Ilmjärv oli 1934. aasta riigipöörde osas materjale valesti tõlgendanud.

Nimelt väitis Valge põhjalikule allikmaterjalile tuginedes ja dokumente demonstreerides täna Tallinna Ülikooli ajalooinstituudi korraldatud ajalookonverentsil, et Päts ei konsulteerinud riigipöörde eel Moskva saatkonnaga.

Päts ei olnud tema andmetel 1934. aastal Nõukogude Liidult ka poliitiliselt sõltuv. Ehkki Nõukogude Liidu saatkond eelistas riigivanema valimistel Pätsi kandidatuuri, oli Moskva toetus Pätsi valimiskampaaniale nullilähedane.

Küsimus on tõlgendamises

Seega leidis Valge oma sõnul tõestuse seisukohale, et Ilmjärv kasutas küll palju autentseid arhiiviallikaid, kuid tõlgendas neid väga paljudel juhtudel valesti.

Samuti paljastas Valge, et põhiline dokument, millele Ilmjärv tugineb, tegelikult Ilmjärve väiteid ei kinnita.

Ilmjärve väitel näitas Nõukogude Liidu saadiku Eestis Aleksei Ustinovi kiri oma ülemusele, välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liikmele Boriss Stomonjakovile 7. märtsist 1934, et Päts kooskõlastas riigipöörde kavatsuse Moskvaga, veendes Moskvat vajaduses kaasata Laidoner.

Dokument räägib teist keelt

Valge möönis, et selline kiri on arhiivis olemas, kuid selle koopiat konverentsil demonstreerides kinnitas, et «selles dokumendis ei sisaldu Ilmjärve poolt esitatud informatsiooni».

«Selles ei ole kohe mitte sõnagi mingitest Pätsi jutuajamistest sovettidega ning Laidoneri või Larka valikust,» lükkas ta senisele lisaks ümber Ilmjärve väited, nagu oleks Päts saadikule öelnud, et ei saa riigipööret üksi teha ja peab valima kaaslaseks kas asunike erakonna riigipeakandidaadi Johan Laidoneri või vabadussõjalaste kandidaadi Andres Larka.

Pole allikatruu

Lõpetuseks leidis Valge, et Ilmjärve seisukohad on sobivad küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.

«Pean ühtlasi möönma – loodetavasti koos teiega –, et kogu Ilmjärve konstruktsioon on üles ehitatud võtete abil, mida ajalooteaduses tavaliselt ei kasutata.»

Põhjalikumalt avab Jaak Valge oma ettekandes käsitletut lähipäevil ilmuvas ajalooajakirja Tuna värskes numbris ja neljapäevase Postimehe arvamusküljel.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus