Ajakirja Kultuur ja Elu kevadnumbri sisututvustus (1)
Kultuur 05 Apr 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Lugejateni on jõudnud värske ajakirja Kultuur ja Elu kevadnumber ja seda tervelt 16 lehekülje võrra paksemana kui mullu, varasema 64 lehekülje asemel on nüüd 80 lehekülge. Pinev poliitiline olukord on tinginud ka selle, et seekordne ajakirja number on keskendunud peamiselt ajalootemaatikale. Väärikad autorid on andnud oma tõhusa panuse selleks, et ajakirja leheküljed on täitunud tuumakate, asjalike ja intrigeerivate artiklitega.

Jüri Toomepuu jätkab Eesti lähiajaloo põhiprobleemide käsitlemist. Seekord on teemaks Eesti riigikaitsetus.

Üle hulga aja on andnud pikema intervjuu hiljuti 85. juubelit tähistanud vabadusvõitleja Harald Nugiseks.

Enn Sarv kummutab Vene propagandavaled ja vassingud Eesti vabastamise kohta fashismi ikke alt ja kirjeldab 20. sajandi üheksat agressiooni Eesti riigi vastu ning sedastab, et Eesti rahva 1944. a. kaitsesõda oli sisuliselt üksainus suur nõukogude võimu taastamise vastu peetud rahvahääletus relvaga. Artikli juures on ära toodud ka NSVL käsud Eesti ründamiseks ja vallutamiseks.

Toivo Kallas tuletab meelde, et Poola jagamisel oli N. Liit Saksamaa liitlane ning operatsiooni eduka lõppemise tähistamiseks Varssavis Saksa-N. Liidu vägede ühisparaadi korraldamisel ideoloogilisi lahkarvamusi ei esinenud, märgiti ära, et nii saksa kui nõukogude sõdurid valasid oma verd Hitleri-Stalini ühise asja eest. “Mis alusel võidakse meilt nõuda, et peaksime Punaarmeed vabastajaks?” küsib artikli autor. Artiklit ilmestavad karikatuurid ajalehe Pravda omal ajal populaarsest lisaväljaandest “Krokodil”.

Kaljo-Olev Veskimägi kirjeldab artiklis “Kagebiidid ja ohvrid” dokumentaalsete allikmaterjalide varal seda, kuidas saamahimulised okupandid ja varas-tshekistid tahtsid Tallinnas omada terveid linnaosi, rääkimata korteritest.

Jüri Kuuskemaa toob päevavalgele viimaste aastate kõige kahetsusväärsema muinsuskaitselise pahanduse Narvas, kus seistakse dilemma ees: kas modernne kolledzh või ajalooline Narva?

Artiklis “Koolipoisist kuperjanovlaseks” avaldame Vabadusristi kavaleri Karl Kimmeli mälestused. Kakskümmend aastat hiljem, ajaloo kordudes haaras ta taas relva ning algas tema II Vabadussõda kommunismi vastu ja Eesti riigi iseseisvuse kaitseks. Edasine elutee viis ta Kanadasse, kus ta 1982. a. suri.

Jüri Liim toob artiklis “Eesti keele tulevik?” konkreetseid näiteid tugevast pressingust, et Eestis peab olema kaks riigikeelt.

Kui avatud peab olema avatud Eesti, seda analüüsib Jüri Estam, kes leiab, et liigne avatus, ilma tõekspidamisteta ja filtrita, mis kaitseks meid halva eest, on sama halb, kui sihitu triivimine.

Mart Niklus vahendab muljeid konverentsist ja üritustest, millega tähistati Leedu Helsingi Grupi asutamise 30. aastapäeva.

Soome-ugri rahvastest ja iseäranis nende kirjandusest kirjutab Arvo Valton, kes rõhutab, et “tähele pannes teisi rahvaid ja kultuure, saame ka ise suuremaks, toetades neid, kes on meist halvemas olukorras, muutume ise paremaks ja tugevamaks”.

Folklorist Mall Hiiemäed portreteerib tema 70. juubeli puhul Marju Kõivupuu, kelle sõnul on äraütlemata raske kirjutada juubelilugu õpetajast ja heast ning alati abivalmis kolleegist, kelle uurijakogemus kattub sinu enda elatud aastatega ning kelle elukogemus sinu enda omaga võrreldes tuleks korrutada kahega.


Mõnusat lugemist ja kaasamõtlemist!

Kultuur ja Elu toimetus
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus