Eesti Elu
20. ja 23. augustil Eestis ja Torontos (1)
Eestlased Kanadas 27 Aug 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eesti taasiseseisvumise päeva traditsioon pole välismaal veel nii sügavalt juurdunud kui meie riigi tõelise sünnipäeva tähistamine. Eestis on see aga tähtis riigipüha, mil heisatakse lipud ja korraldatakse arvukaid üritusi.

Taasiseisvumispäeval, 20. augustil toimus Tallinnas Vabaduse platsil terve päeva jooksul erinevaid sündmusi. Poola suursaatkond Tallinnas avas Vabaduse väljakul, Jaani kiriku kõrval asuval haljasalal pidulikult mälestuskivi, mis jääb meenutama Poola rahvaliikumise „Solidaarsus“ 30. aastapäeva. Kivil on ka väike maakera-kaart, kus on näidatud Tallinna ja Varssavi asukohad. Mälestuskivi avamisega tähistatakse ametiühinguliikumise Solidaarsus tekkimise ning Gdański laevatehases toimunud streigi ja Gdański kokkulepete sõlmimise 30. aastapäeva.

Samas avati ka poola helilooja Frédéric Chopini pink, mis toimus seoses helilooja 200. sünniaastapäeva ürituste raames. Poola saatkonna kingitud Chopini pink mängib muusikat, mis on pärit Chopini ainsatest kontsertidest klaverile ja orkestrile: larghetto esimesed taktid kontserdist nr.1 e-moll op. 11 ja samuti larghetto kontserdist nr.2 f-moll op. 21. Eestis on Chopini Aasta patrooniks Evelin Ilves.

Pidulikel avamistseremooniatel oli külaliseks europarlamendi saadik Jarosław Wałęsa, kes luges ette oma isa Lech Wałęsa läkituse eestlastele.

Sõna võtsid ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Eesti europarlamendi saadik Tunne Kelam ja Poola suursaadik Eestis Tomasz Chłoń.

Mõlemad üritused toimusid Eesti taasiseseisvumispäeva pidustuste raames; nende korraldajateks olid Tallinna linnavalitsus ja Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis.

Samal päeval anti Poola suursaatkonnas Tallinnas Lagle Parekile, Trivimi Vellistele ja Kalle Jürgensonile üle Poola presidendi poolt omistatud riiklikud autasud.

President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval Kadriorus toimunud pidulikul vastuvõtul mälestuskivid Jüri Leesmendile ja Alo Mattiiseni tütrele Anna-Mariita Mattiisenile. Alo Mattiiseni laulud Jüri Leesmenti tekstidele jäävad presidendi sõnul igaveseks meie rahva mällu. Mälestuskivid on killud rahnust, mis 19 aastat tagasi kaitses juurdepääsu Toompeale.

Õhtul toimus esmakordse üritusena suur ühtelaulmine. Televisioonis oli otseülekanne 80 eri paigast, põhiliselt Eestist, aga ka Glasgow’st, Kopenhaagenist, Shanghaist Hiinast, Hamburgist, Helsingist. Need 80 kohta koondati Vabaduse platsi ekraanidele. Peaekraanil näidati laulmist juhatavaid koorijuhte. Põhilaulmine toimus Põltsamaal, sealt juhtisid otsesaadet Artur Talvik ja Hanna-Liina Võsa, Tallinnast idee autor Arlet Palmiste. Lauldi 8 tuntud koorilaulu, pidu lõppes praeguse Kaera-Jaani buumiajale kohaselt Kaera-Jaani laulmise ja tantsimisega. Jagati ka tantsuinstruktsioone.

Et Kanada laiade laante vahelt ei osutunud internetikontakt võimalikuks Tallinna Vabaduse väljakuga, siis laulis gaidide ja skautide ühendkoor laulis Kotkajärvel oma ühtelaulmise internetivideole, mida saab meie võrgulehel vaadata ja kaasa laulda kas-või 24 tundi ööpäevas.

Torontos asuvas eakate kodus Ehatares peeti taasiseseivumispäeva piduliku tseremooniaga.

Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastionis teenivad eesti kaitseväelased tähistasid 20. augustil taasiseseisvumispäeva filmi „Malev“ ühisvaatamisega, viktoriiniga ja maitsvate suupistetega.

23. august on küll hoopis teise värvinguga, kuid samuti poliitiliselt ja ajalooliselt meie jaoks tähtis sündmus.

20. saj inimvaenulikku pärandit väljendab kõige kontsentreeritumalt ajaloo kahe massimõrvari – Stalini ja Hitleri – vahel 23. augustil 1939 sõlmitud pakt, mille tulemuseks oli Ida-Euroopa jagamine kahe totalitaarse diktatuuri vahel ja inimkonna ajaloo hävituslikuma sõja alustamine.

Selle pakti hukutavad tagajärjed on hakanud tasapisi jõudma rahvusvahelise avalikkuse vaatevälja. Siiski on murettekitav fakt, et MRP 70. aastapäevast 2009 mindi Läänes praktiliselt vaikides mööda.

Seda rõõmustavam on fakt, et tänavu tähistati Kanadas esmakordselt 23. augustit totalitaar-rezhiimide ohvrite mälestuspäeva ehk Musta lindi päevana. Sel puhul toimus 23. augustil Toronto Ülikooli Munk Centre’is konverents kesk- ja ida-euroopa kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuseks (vt. artikkel teisal).

Ka Toronto eesti kirikud olid sel õhtul avatud. Peetri kirikus toimunud mälestustseremoonial kõneles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask ja vaimuliku sõnumi ütles E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul. Toronto Eesti Baptisti Koguduse kirikus musitseeris orelil Charles Kipper.

Tallinnas, Hirvepargis toimus traditsiooniline miiting, kus osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ning regionaalminster Siim Valmar Kiisler.

Meenutagem, et Eesti vabanemisprotsessi avataktiks oli just 23. augusti 1987 Hirvepargi miiting, kus nõuti esmakordselt ja avalikult tõde Molotov – Ribbentropi pakti salaprotokollide kohta. Nende avalikustamine andis moraalse ja poliitilise aluse nõuda kahe diktatuuri kokkuleppega sooritatud kuritegude heastamist – Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist.
Nii on siis 20. ja 23. august teineteisega tiohedalt seotud. (EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus