Eesti Elu
20 aastat Berliini müüri langemisest – maagiline öö, mis muutis kõik! (2)
Arvamus 13 Nov 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
9. novembril tähistati mitmel pool maailmas 20 aasta möödumist Berliini müüri langemisest, mis kujutab endast ajaloolist pöördepunkti ja juhatas sisse totalitaarse kommunismi lagunemise. Sündmuste pearõhk oli mõistagi Saksamaal.

Pidustused Berliinis

Berliinis, Brandenburgi värava juures toimunud tseremoonial viibisid Briti peaminister Gordon Brown, Prantsuse president Nicolas Sarkozy, Vene riigipea Dmitri Medvedev, USA välisminister Hillary Clinton, NL-i ekspresident Mihhail Gorbatshov, Poola Solidaarsuse liikumise eestvedaja ja ekspresident Lech Wałęsa, Kanada kaitseminister Peter McKay, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves jpt endised ning praegused poliitikud, samuti dissidendid, kes aitasid müüri lammutada ja Euroopa kommunismile lõppu teha.

Ametlikud pidustused algasid pühapäeva õhtul, kui USA riigisekretär Clinton esines üleskutsega uueks üleatlantiliseks jõupingutuseks, et vabastada need, kes on endiselt rõhutud. Ta ütles mh: „Meie ajalugu ei lõppenud tol ööl, kui langes Berliini müür. Me ei saa leppida sellega, et vabadus ei kuulu kõigile inimestele.”

Samal õhtul osales president Ilves Atlandi Nõukogu galaõhtul, kus anti üle Vabaduse Väljakutse auhinnad. Korraldajate palvel juhatas Eesti riigipea sisse auhinna andmise Václav Havelile, millega tunnustati Tshehhi ja Slovakkia rahvaste rolli võitluses vabaduse ja demokraatia eest. (President Ilvese kõne teksti leiate tänase lehe lk.2).

Briti peaminister Brown nimetas Brandenburgi värava juures peetud kõnes Berliini, Saksamaa ja Euroopa ühtsust majesteetlikeks saavutusteks.

Sarkozy, kes 9. nov. 1989 oli Berliinis esimeste müüri lõhkujate seas, meenutas oma kõnes: „Suundusime Checkpoint Charlie juurde, et näha linna idapoolt ning viimaks olin ma müüri juures ja sain kirkaga selle kallale asuda!“

Vene peaminister Vladimir Putin, kes oli kommunismi ajal Dresdenis KGB agent, ütles: „Me näeme, kuidas Liitvabariik areneb ja meil on hea meel, et meil on head suhted uutel alustel, selle kõrval on nostalgia muidugi teisejärguline.”

Merkel, Wałęsa ja Gorbatshov läbisid tseremoonial koos endiste dissidentidega Bornholmi tänava kunagise kontrollpunkti. Seejärel toimus Brandenburgi värava juures vabaõhukontsert ja lasti kukkuda 1000-l hiigelsuurel vahtplastist doominokivil, mis olid laotud 2 km pikkuselt müüri endisele asukohale. Iga plaat kandis erinevat sõnumit. Seda doominoefekti vaatepilti oli muljetavaldav isegi telerist jälgida.

… Kanadas

Torontos toimunud Berliini müüri langemise 20. aastapäeva tähistamisest leiate ülevaate teisal tänasest lehest.

Kuid ka Ottawas pöörati sellele aastapäevale suurt tähelepanu. Kanada peaminister Stephen Harper osales pidulikul tseremoonial valitsuse konverentsikeskuses Ottawas, kus siiani seisis üks tükk Berliini müürist.

Peaminister esines tseremoonial kõnega, milles ta mh ütles: „9. novembril 1989 jõuti pöördepunkti, mil kogu maailm jälgis tuhandete sakslaste valgumist idast läände ja piir lakkas peatselt eksisteerimast.“ Peaministri sõnul valisid need inimesed vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja seaduse põhimõtted, mida Kanada ja ta mõttekaaslased on pikka aega hoidnud. „Ligi 30 aastat oli Berliini müür eraldanud Ida- ja Lääne-Saksamaad, olles käegakatsutavaks sümboliks raudse kardina olemasolust Lääne-Euroopa ja idabloki riikide vahel,“ kõneles peaminister.

Oma kõne lõpus teatas peaminister Harper, et müüri osa, mis 1991. aastast alates on olnud valitsuse konverentsikeskuses, paigutatakse nüüd Kanada Sõjamuuseumisse, kus kõik huvilised saavad seda vaadata. Peaminister nimetas seda kivikamakat külma sõja tähtsaks reliikviaks, mis on ühtlasi Tribute to Liberty (TTL) organisatsiooni poolt pealinna rajatava Victims of Totalitarian Communism monumendi täienduseks. Ottawa tseremoonial viibis ka kolm TTL-i juhatuse liiget.

… ja Brüsselis

Euroopa Parlamendi kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei fraktsioon tähistas Berliini müüri langemise aastapäeva mälestusüritusega Euroopa Parlamendis, kus peaettekande pidas Eesti saadik Tunne Kelam. Ta analüüsis Berliini müüri langemiseni viinud sündmusi ning rääkis ka isiklikust kogemusest kommunistliku rezhiimi all.

Kelami sõnul on kõigil vaja teadvustada, et Berliini müüri püstitanud Nõukogude diktatuur ei kavatsenud piirduda üksnes Ida-Euroopaga. „Täna peame enda jaoks täiesti selge järelduse tegema, et sama saatus, mis tabas müüri taha suletud Ida-Euroopat, oli kavandatud kogu Euroopa jaoks,“ ütles Kelam ning lisas, et jõhkra jõu demonstreerimisele vaatamata osutas Berliini müür tegelikult kommunistliku rezhiimi ebakindlusele ja nõrkusele.

„Täna, 20 aastat hiljem vajab kogu Euroopa täie tõe mõistmist selle totalitaarse süsteemi olemusest, mis hoidis poolt Euroopat aastakümneid oma raudses haardes. Me kõik vajame seda tõde – niihästi need, kes jäid ühele poole müüri ja ka need, kellel oli õnn elada vabas ja demokraatlikus ühiskonnas. Me vajame seda tõde ka Venemaa jaoks, mis on olnud ajaloo julmima diktatuuri kasvulava,“ ütles Kelam.

„Täna jagame oma rõõmu meie taasühinenud Saksa sõpradega,“ õnnitles Eesti saadik oma kolleege. „9. november avas tee niihästi vabadusele kui ka Euroopa laienemisele. See on meie ühine püha,“ lõpetas Tunne Kelam oma kõne.
•••
Ajakirjanik Adrian Bridge meenutab 9. nov. Telegraph’is oma 20 aasta taguseid muljeid. Ta viibis sel ajal Lääne-Berliinis ning oli tunnistajaks erakordsele ja eufoorilisele vaatepildile – läänesakslased embasid ja tervitasid oma idast tulnud rahvuskaaslasi, toimus täielik vennastumine. Idasakslased uudistasid omakorda Lääne-Berliini kauplusi ja restorane. Poeomanikud andsid igale ostjale 100 marka. Üleüldine rõõmujoovastus, tantsud, laulud ja tulevärk …. Peatselt läks aga lahti tõsine töö – vihatud müüri lammutamine.

Nüüd on kasvanud üles noored, kes oma silmaga pole müüri kunagi näinud. Nende jaoks on see lihtsalt ajalugu. Ja Berliin ise on kardinaalselt muutunud, olles küll ajalooline, ent pulbitsev, ühes rütmis hingav ja võimalusterohke Euroopa suurlinn.

(Ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus