16 aastat taasvaba Eestit (1)
Arvamus 17 Aug 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Esmaspäeval möödub 16 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest – ühest tähtsamast pöördepunktist meie riigi ajaloos.

20. augustil 1991 võttis tollane Ülemnõukogu Venemaal toimunud riigipöördekatse segadust ära kasutades vastu dokumendi pealkirjaga „Otsus Eesti riikilust iseseisvusest“, millega taastati omariiklus nii de jure kui ka de facto. 21. augustil kukkus Vene riigipöörde katse läbi, millega normaliseerus ka olukord Eestis.

Vaid päev hiljem, 22. augustil taastunnustas Island juba Eesti iseseisvust. 6. septembril tunnustati Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogus ja 17. septembril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.

See mõnerealine ülevaade ei peegelda muidugi kaugeltki taasiseseisvumisele eelnenud aastakümnete pinget, ohvreid ja kannatusi. Aga see kõik oli vabaduse eest makstud hind.

Kui sõjakeerises kodumaalt meeleheites põgenenud väliseestlased pidasid vabadusvõitlust organiseeritult, siis Eestis tegid seda aatelised inimesed peamiselt üksinda. Metsavendade organiseeritud vabadusvõitlus oli jätnud nende mällu rängad mälestused.

Aga vabaduse ideaali leek ei kustunud kunagi täielikult ka nendes ränkades oludes raudse kardina taga, see lummas meeli ja andis jõudu.

„Vang ei küsi trelle saagides, kas teda ootab ees rikkus või vaesus, õnn või õnnetus,“ loeme 19. augusti 2006. a. Postimehe juhtkirjast, mis oli pühendatud Eesti taasiseseisvumise 15. aastapäevale.

Samas tõdetakse, et kuigi taasvabanemine ei nõudnud Eestilt vereohvreid, ei tähenda see, nagu poleks Eesti mingeid kaotusi kandnud. Nõukogude okupatsiooni hävitustöö ja selle järelmõjud; taasiseseisvumise järgne massiline sündide kahanemine; enesetappude järsk kasv ja inimeste tervise halvenemine, mis oli tingitud meeletust töörügamisest (ja jätkub siiani) – need on vaid vähesed näited toodud ohvritest. Seega – Eesti on maksnud ka oma uue vabaduse eest ränka hinda.

Postimehe juhtkirjanik küsib, kas oma riik ja vabadus on ikka seda hinda väärt. Ta leiab kokkuvõttes, et tänane Eesti on meie ühislooming, kuhu igaühel on olnud võimalus oma panus anda; see on riik, mida me ühiste jõupingutustega oleme suutnud luua, ja Eesti vabadus on väärt mis tahes ohvreid.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus