Viido veerg: Liikluskultuurist (2)
Arvamus | 28 Jul 2006  | Viido PolikarpusEWR
Eesti muutub iga päevaga. Tallinnas kerkivad pilvelõhkujad, Tartu maanteel käib kapitaalne remont ja see on suletud, et lõpuks ometi saaks lennujaamast korralikult kesklinna sõita. Paljudele see ei meeldi, aga minu meelest peab seda tegema. Nii kaua kui keegi ei tee rumalusi vanalinnas ja Eesti külad jäävad küladeks, nii kaua on kõik korras.

Eestil on õigus siseneda moodsasse maailma. Aeg ei jää ju siingi peatuma! Ja ometi pean ma hoiatama neid, kes siia külla tulevad – igaüks peab meeles pidama, et liikluskultuur on Eestis ikka veel lapsekingades. Esimene Rootsi suursaadik Eestis, hilisem suursaadik ÜRO juures Lars Grundberg kinkis mulle oma mälestusteraamatu. Raamatus kirjeldab ta, kuidas ta sõitis Riiast Tallinna 1990ndate aastate algul. Kuna tegemist pidi olema salajase sõiduga – nagu enamasti kõike sel ajal salajaseks peeti – kihutasid nad kiirteel ilma tuledeta, et keegi neid ei näeks…

Mulle tundub, et vaatamata kõigele positiivsele, mis Eesti on läänest üle võtnud, vaatamata tohutule autode arvu kasvule pole liikluskultuur küll siin edasi arenenud. Kaheksa aastat tagasi sõitis minu kasutütar Inge rulluiskudega üle jalakäijate ülekäigukoha. Ta põrkas kokku linnaliinibussiga, mis ilmselt kavatses tema eest läbi lipsata või lihtsalt ei pannud last tähele. Inge kukkus ja buss sõitis üle tema parema käe. Tüdruk kaotas mitu sõrme, aga mõeldes sellele, mis oleks võinud juhtuda… Politsei sundis Inge ema kirjutama alla paberile, mis kinnitas, et süüdi oli Inge. Mina esinesin hiljem televisioonis krimisaates ja kinnitasin, et nii palju kui mina asjast aru saan, võib laps olla kas või pime ja minna kukerpallitades üle tee, aga kõik teised liiklejad peavad talle teed andma ning ettevaatlikud olema.

Eestis on autojuhieksamid raskemad kui PhD teeside kirjutamine. Autokoolis õppimine läheb siin maksma umbes 6000 krooni. Seejärel tuleb anda eksamid, kuid vaid vähestel õnnestub see esimesel katsel. Testid on üles ehitatud loa andja lollitamisele, mitte sellele, et kontrollida noore autojuhi oskusi.

Auto juhtimine pole Eestis mitte õigus, vaid eesõigus. Ma olen kuulnud uudistest, kuidas jalgrattur on viskunud maanteekraavi, et auto saaks mööda sõita. Või jalakäijast, kel on olnud samasugune mure. Jalgrattur või jalakäija ei saa arvestada, et tal jätkuks teel ruumi. Autojuhid saavad tigedaks, kui nad peavad ootama, millal jalakäija jõuab talle ette nähtud kohas üle tee minna. Nii nad ootavad ja lasevad autod enne läbi, kui julgevad ülekäigurada ületada.

Üks kõige hullemaid asju, mida ma siin olen näinud, on see, kuidas juhid sõidavad isegi pimedates kurvides teistest autodest mööda. Ettevaatlikust liiklusest ei ole siin keegi midagi kuulnud, see võtab aega sugupõlvi. Ma tean paari veoautojuhti maal, kes pole peaaegu mitte kunagi kained ja kes sõidavad täiskoormatega… Kogu liikluskultuur siin on selline, et kui oled otsustanud sõita punktist A punkti B ja sa jõuad õnnelikult kohale, siis on sul ikka väga hästi läinud.

Kokkuvõttes soovitan ma kõigil, kes Tallinna külastavad, olla väga ettevaatlikud tänava ületamisel ja üldse liikluses. Ka siis, kui teile põleb roheline tuli.

Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn


 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Juts30 Jul 2006 08:07
Õige jutt. Ka mina olin liiklust õppinud Canadas. Arvasin samuti et tähistatud ülekäigurada on ohutu koht teed ületada. Palju ei puudunud et teisel päeval eestis üks pooleajuline aga 700 seeria BMW ga must üle pidi sõitma. Nii et ettevaatust teile, kes te tulete eestit külastama. Ülekäigurada on hea koht enesetappu sooritada, mitte tee ületamiseks.
Maxim28 Jul 2006 12:46
Viido on kirjutanud väga tõsisest teemast-suured tänud julguse eest jagamast oma mõtted, ja loodame et me kõigi Eesti kodanike nimel ja puht ellujäämise vajaduseks muutub see liikluskultuuri olukord natuke paremaks.

Loe kõiki kommentaare (2)

Arvamus