Juudid on palestiinlaste, süürlaste, liibanonlaste ja muude semiitide geneetilised vennad kelle ühine sugupuu ulatub tuhandete aastate taha. Seda tõendavad tänapäeva DNA ja genofondi uuringud.

Kõige tõenäolisem on, et praegused juudid olid kunagised egiptlased kes eraldusid monoteistliku suguharuna peale seda kui Ateni jumaluse monoteismi kehtestanud vaarao Akhenaten suri ja endised preestrid ja jumalad jälle võimule tõusid. Nende Ateni kummardamisest arenes pikapeale välja Jehoova ainujumalus. Oma pühakirja jaoks nad laenasid ohtralt Mesopotaamia Gilgameshi legende, mis olid babüloonia murdega akadi keeles juba mitu tuhat aastat varem kivi tahvlitele raiutud, kaua enne seda kui inimesed Jehoova välja mõtlesid ja laenatud lood piiblisse salvestasid. Sestap on ka Egiptuse ja Iisraeli templite arhitektuuris ja rituaalides palju sarnasusi.

Kuigi juutide pühakiri kirjeldab detailselt juutide põgenemist Egiptusest ja muid legende, pole väljaspool Piiblit nende toetuseks kõige vähematki tõendit, kinnitab Jeruusalemmas asuva Arheoloogia Instituudi juudi soost vanemteadur Stephen Gabriel Rosenberg.

Veri on paksem kui vesi, aga usk, võim ja varandus on vingem

Teaduslikud uuringud näitavad, et ema-, venna- ja ligimesearmastus ning altruism üldiselt, põhinevad suurelt osalt isekatel geenidel, mis hoolitsevad enda edasikandumise eest ja aitavad seega organismil evolutsiooni käigus edukas olla. Ka rahvusliku säilimise peamised tegurid näivad olevat rahva genofondis domineerivad geenid, mis tagavad endi levi ligimesearmastuse ja sallivuse kaudu, proportsioonis sugulust määravate samade geenide hulgaga indiviidides. Sestap ema- ja vennaarmastus, sestap ühe küla poisid, sestap suguharude ja rahvaste kokku kuulumise tunne.

Kuigi teaduslikud uuringud on tõestanud üldiselt levinud arvamust ja ütelust, et veri on paksem kui vesi, näib aga, et usk on võimsam kui veresugulus. Võimu ja varanduse iha, võitlus piiratud ressursside üle, või isegi kadedus kaalub samuti tihtipeale üles vennaarmastuse. Autokraatlikes riikides on toimund palju veriseid võimuvõitlusi kuningakrooni või muud laadi ainuvõimu nimel. Juutide pühakiri selgitab, et isegi kadedus või päädida vennatapuga -- Kain tappis Abeli.

Teadus, vaimupimedus, geniaalsus ja usk

Tänapäeval peamiselt terroristidena tuntud araablased domineerisid teadusmaailmas kolm sajandit, aastast 800 kuni aastani 1100. Nad olid silmapaistvad maailma numbrisüsteemide leiutajad ja matemaatikud ning taevakehade avastajad. Nad andsid meile araabia numbrisüsteemi – „algebra” ja „algoritm” on araabiakeelsed sõnad. Kaks kolmandikku taevatähti kannavad araabiakeelseid nimesid. Bagdad oli kunagi maailma intellektuaalne raskuspunkt.

Araablased vajusid aga vaimupimedusse sellel lihtsal põhjusel, et üks nende suur usujuht, imaam Hamid Al-Ghazali, kelle pea numbreid hästi ei jaganud, suutis oma usuvendi veenda, et matemaatika on saatana poolt välja mõeldud.
Nende lähedaste veresugulaste juutide usk ei kuulutanud matemaatikat saatana pärusmaaks ja nüüd nabivad juudid lõviosa kõikidest Nobeli teadusauhindadest. Nad moodustavad 0,2% maailma elanikkonnast, aga 22% kõigist auhinna saajatest. See, muide, kehtib ainult juudi aškenazi, mitte aga juudi sefardi suguharu kohta.

Aškenazi suguharu juudid elasid kunagi Reinimaa orus, rändasid hiljem slaavi maadesse ja asusid siis jälle ümber Lääne-Euroopasse, kus nad hakkasid rääkima saksa keelest välja kujunenud „jidiši“ keelt, võtsid omale saksa nimed ja segunesid mõnevõrra sakslastega. Sefardi suguharu liikmed paiknesid enamasti hispaania keelsetes maades või oma originaalses asukohas.

Kaks suguharu erinevad heebrea keele häälduse, kultuuritraditsioonide ja sünagoogi liturgia kasutamises. Aškenazi juudid on välimuselt sarnased eurooplastega. Sefardi juutide ja araablaste vahel on välimuse järgi raske vahet teha. Iisraelis on aškenazid, kes on üldiselt kõrgema haridustasemega, peamised võimukandjad.

Aškenazi juutide andekust saab seletada sellega, et nad on aastasadasid kestnud tagakiusamise ja sellest tuleneva valikulise geneetilise arengu tulemus. Vaimselt nõrgemad hävisid või hajusid rahva hulka, kus nad elasid, andekamad ja tugevamad säilisid. Selektiivne migratsioon koos ümberrahvustumisega selgitab ka paljude teiste rahvaste arengut.

Võib arvata, et immigrantide maa USA õitses, sest nendel, kes põgenesid raskustest oma sünnimaal oli tavaliselt rohkem mõtlemisvõimet ja pealehakkamist kui mahajäänutel. Sama võib täheldada eestlaste kohta kes 80 aastat tagasi põgenesid Punaarmee marodööride eest. Umbes 40 protsenti kodueestlastest on ülikooli haridusega. Väliseestlaste järeltulijate hulgas on raske leida kedagi kel puudub kõrgharidus.

Moslemite usujuhtidel teaduste eiramise monopoli ei olnud. Mõned aastasajad hiljem, aastal 1600, nn pimedal keskajal, pidasid kristlaste kirikuisad vajalikuks piinata ja seejärel tuleriidal põletada oma usuvend, dominikaani munk Giordano Bruno, sest ta julges väita, et tähed taevas on nagu meie päike – et maakera polegi universumi keskpunkt. Ta oli üks 25 ketserist, keda Püha Katoliku Inkvisitsioon pidas vajalikuks tol aastal piinata ja tuleriidal põletada.

Galileo Galilei läks samuti kirikuisadega pahuksi kui ta väitis, et maakera keerleb ümber päikese. Inkvisitsioon leidis, aastal 1615, pärast asja põhjalikku uurimist, et heliotsentrism on rumal, absurdne ja ketserlik. Galileo päästis piinamisest ja tuleriidast ülestunnistus, et ta oli eksinud. Ta pidi siiski veetma oma ülejäänud elu koduarestis.

Vennatapu sõjad

Kui Hamas sooritas 7. oktoobril äkkrünnaku Iisrael vastu mille käigus nad võtsid pantvangi mitusada juuti, vallandas see ebasümmeetrilise Iisraeli vasturünnaku mille käigus on Iisraeli sõjajõud tapnud rohkem kui 30 000 tsiviilisikut, peamiselt naised ja lapsed, pommitanud Gaza elamiskõlbmatuks, hävitanud Gaza majanduse ja lõhkunud elektri- ja veevõrgud.

Oma eesmärki, hukata elanikkond toidu, vee, elektri ja ravimite puudusest, nad pole siiski saavutnud. Surmavad täpsuslöögid 5. veebruaril Gaza toiduvarusid vedanud ÜRO World Central Kitchen konvoi pihta, mille liikumine oli koordineerinud Iisraeli sõjaväega ja vähemalt ühe sõiduki katus oli selgelt tähistatud WCK logoga, tapsid küll seitse abistajat ja blokeerisid veoautode liikumise territooriumi põhjaossa, aga see tekitas ülemaailmse pahameeletormi, mis teeb elanikkonna surnuksnäljutamise ebatõenäolisemaks.


Sõja algus

Palestiinlaste ja araablaste jaoks ei alanud sõda selle aasta 7. oktoobri hommikul Hamasi rünnakutega Iisraeli vastu. Pigem on sõda nende jaoks kestnud alates 1948. aastast, kui juudid ajasid palestiinlased oma kodudest välja ja tapsid kümneid tuhandeid nn Nakba (katastroofi) käigus. Rünnakuid alustasid juudi terroristid juba enne seda. Terrorirünnak Briti Palestiina administratiivse peakorter vastu tappis 91 erinevast rahvusest inimest, sealhulgas araablased, britid ja ka juute.

Nakba oli palestiinlaste etniline puhastus 1948. aastal Iisraeli ründajate ja terroristide grupeeringute poolt. See koosnes mitte ainult palestiinlaste vägivaldsest ümberasustamisest, nende maade, majade ja vara äravõtmisest, vaid ka nende ühiskonna, kultuuri, identiteedi, poliitiliste õiguste ja rahvuslike püüdluste hävitamisest.

Sama terminit kasutavad palestiinlased nende jätkuvast tagakiusamisest ja ümberasustamisest Iisraeli poolt. See hõlmab Palestiina ühiskonna purustamist ning Palestiina põgenike ja nende järeltulijate tagasipöördumise keelamist.
Nakba põhisündmuste ajal aastal viidi läbi kümneid veresaunasid ning üle 500 araablaste linna ja küla tühjendati, kusjuures paljud neist hävitati täielikult või taas asustati juutide poolt ja neile anti heebrea nimed. Ligikaudu pool Palestiina araablastest elanikkonnast, umbes 750 000 inimest, aeti oma kodudest välja, algul sionistlike terroristide üksuste poolt ja pärast Iisraeli riigi loomist Iisraeli relvajõudude poolt. Sõja lõpuks oli 78% endise Palestiina maismaast Iisraeli kontrolli all ja vähemalt 15 000 araablast tapetud.

Sõda jätkus 1967. aasta tagasilöögiga, nagu kuuepäevast sõda araabia keeles nimetatakse, mil Iisrael hakkas okupeerima Jordani läänekallast, Gazat ja Ida-Jeruusalemma.

Kuidas lõpeb sõda?

Kõik sõjad kunagi lõppevad aga raske on ennustada kuidas lõppeb nüüd juba 76 aastat kestnud Iisraeli-Palestiina sõda. Netanyahu eesmärk on ilmselt teha etniline suurpuhastus Gazas ja Jordani läänerannikul ja seega veelgi laiendada Iisraeli. Palestiinlaste, iraanlaste ja teiste araablaste eesmärk on „Jordanist rannani“, seega Iisraeli täielik hävitamine.

On ebatõenäoline, et Netanyahu suudab oma eesmärki sõjaliselt saavutada. Tal on raskusi selleks ka poliitilist toetust leida. Üks ta valitsusliikmetest, Benny Gantz, nõuab varaseid valimisi, et saavutada “usalduse uuendamist“ valitsusse. Kümned tuhanded demonstreerisid Jeruusalemmas, nõudes Netanyahu tagasiastumist. Küsitlused näitavad, et seda soovib kolmveerand iisraellastes.

On märke, et konflikt võib levida, sest Hizbullah ja Iraan on tõotanud kättemaksu nende vastu suunatud rünnakute eest. On aga siiski ebatõenäoline, et Iisraeli vaenlased saavutavad oma „Jordanist rannani“ eesmärgi, sest Iisraeli julgeolek on olnud juba 76 aastat rahvusvaheliselt, USA vankumatul eestvedamisel, garanteeritud. Kuigi Iisraeli ükskõiksus tsiviilelanike tapmiste ja kannatuste suhtes on õõnestanud rahvusvahelist, eriti ameeriklaste kaastunnet, on ebatõenäoline, et see nende kaitsekilpi oluliselt muudab.

Kui mõni rahvas, kel on õigustatud põhjus Iisraeli ja juute vihata, saavutab tuumariigi staatuse, siis võib kõik muutuda.

Eestlased USAs

TRENDING