Arvamus
Ülo Mattheus, kirjanik
eile kell 02.09
Ülo Mattheus
Autor/allikas: Ave Maria Mõistlik/Wikimedia Commons
Eestis ei ole globaliseerumine kuigi populaarne ja ka oma avatuselt ollakse keskmiste riikide hulgas, kirjutab Ülo Mattheus algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
https://www.err.ee/1032892/ulo...
Kanada Summerside'i baptistikogude pastori Ian Kurylyki arvates on globalism saatana õel plaan, et luua ülemaailmne kurjuse impeerium. Ta viitab Johannese ilmutusele, mille kohaselt saabub aeg, kui saatanale antakse "meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja paganahõimu üle" (Ilm. 13,7).
Jumala plaani kohaselt peaksid maailma asju korraldama suveräänsed rahvad, kes seisavad vastu globaliseerumisele ja keda seetõttu on väär nimetada rassistideks.
"Globalism, mida me näeme enda ümber arenemas, põhineb Jeesuse Kristuse tagasilükkamisel, sõnakuulmatusel Piibli vastu ja mässul Jumala vastu. Piibli järgi on antikristus totalitaarne metsaline, kes mõrvab tõelised Jumala inimesed," kirjutab Kurylyk.1
Kurylyki mõttekäiguga haakub hästi Ungari Kristlik-Demokraatliku Rahvapartei poliitik András Aradszki, kes on saatana kehastuse ka ära nimetanud. Selleks on filantroobina tuntud George Soros, kelle plaan on hävitada Euroopa kristlik vaim.
Aradszki sõnul saavutab saatan võidu kiriku üle sellega, et ründab perekonna alusväärtusi, lubab aborte, eutanaasiat, samasooliste abielu ja politiseerib sooteooria: "Me näeme Euroopas toimuvaid jõulisi rünnakuid perekondade vastu, millega Soros ja tema jüngrid tahavad hävitada rahvusriigid ja nende väärtused ning lämmatada kümnete miljonite migrantidega Euroopa kristlik vaim." 2
Solman: tark on mõelda, keda me tahame oma riiki ja keda mitte (17)
Aradszkit refereerinud väljaanne The Budapest Beacon lisab omalt poolt, et ulatusliku "ennetustöö" tulemusena teavad nüüd juba kõik Ungari lapsedki, et George Soros on saatan ning et "pedesid, mustlasi ja Brüsselit tuleb karta".3
See on mõttelaad, mida Euroopas toodab rahvusradikaalne päevapoliitika ja millele Kurylyki arvates on põhjendamatult külge kleebitud rassismi silt.
Samasugune ideede heitlus käib ka Eestis. Maarjamaa saatana jüngergi on paljastatud – selleks on sotsiaalminister Tanel Kiik, noor, energiline ja kahtlaselt terase mõistusega mees, kes kaitseb LGBT-laste õigusi ja propageerib kõikide võrdsust.
Nii on rahvuslus ja sellele õla alla pannud kristlus kokku põrganud liberaalse maailmavaatega, ja kristluse fundamentaalsetest alustest tulenevalt järeldub, et kõik, mis pole Jumalast, pärineb saatanast.
Avatusest suletuseni
Mõistagi tekitab selline kristliku fundamentaalloogika sissesõit infoajastusse suurt segadust. Ka hämmastust. Nagu oleks keegi rikkunud hauarahu või lihtsalt nupust nikastanud. Kui tagasi vaadata aset leidnud muutustele, siis on meie mõttelaadis toimunud järsk hüpe ühe seina äärest teise äärde ja eriti hästi paistab see silma endise idabloki riikides.
Hüpe on toimunud nii rahvusluse kui ka avatuse ja vabaduse aspektist. Eesti viimase kolmekümne aasta arengus võib eristada kolme peamist etappi. Need on rahvuslusele tuginev vabaduspuhang, mis päädis iseseisvumisega 1991. aastal; ühinemine Euroopa Liiduga ja NATO-ga 2004. aastal ning rahvusluse taastärkamine uues kuues seoses rändekriisiga 2015.-2016. aastal.
Oliver Laas: otsedemokraatia automatiseerimine (2)
Kui me möödunud sajandi viimasel kümnendeil unistasime ja kõnelesime palju vabadusest, demokraatiast ja ühiskonna avatusest, mida aitasid edendada ka George Sorosi Avatud Ühiskonna Fondid, siis nägime seda avatust ühesuunalisena, suunaga läände.
"Me oleme faasis, kus avatusest on saanud deemon ja Sorosist tema jünger, kelle kunagised soosikud on nüüd tema teravaimad kriitikud."
Kui Euroopa Liit tegi oma tööturu ukse lahti, siis pidime ka meie seda tegema. Kui Euroopa Liit võtab vastu põgenikke, ei ole ka meil nende eest pääsu. Nüüd pärast Euroopat tabanud põgenikekriisi on see teadmine kohale jõudnud: me oleme faasis, kus avatusest on saanud deemon ja Sorosist tema jünger, kelle kunagised soosikud on nüüd tema teravaimad kriitikud.
Üks uue saatanaga sõdijaist ja selle võitluse eestkõnelejaist on ka Ungari peaminister Viktor Orban, kes küll 1989. aastal sai Sorosi fondilt toetuse õpinguiks Oxfordis, kuid nüüd võtaks oma "kolm veretilka" meeleldi tagasi ja tagastaks Sorosile ka tolle kingitud hõbeseeklid.4
Hüppe ühest servast teise on tehtud ka Lääne-Euroopas, ainult et see hüpe on olnud pikem ja kestnud kauem.
See algas pärast Teist maailmasõda, arenes ja paisus Söe- ja Teraseühendusest Euroopa Liiduks ning on samuti jõudnud rändekriisist tulenenud tõehetkeni, mille üks tagajärgi on see, et Euroopa Liidu seni lahti seisnud uks löödi Albaania ja Põhja-Makedoonia ees järsult kinni.
Urmas Viilma "Uuest paavstist": see annab kiriku liikmetele võimaluse peeglisse vaadata
Vähemasti esialgu ja mõneks ajaks. Sest lahendamist ootavad hoopis suuremad probleemid nagu NATO "ajusurm", Euroopa julgeolek, Süüria kriis, Lähis-Ida rahuplaan, suhted USA, Türgi ja Venemaaga.
Laienemisele punast tuld näidanud Emmanuel Macroni sõnul polegi probleemiks seejuures mitte Albaania ja Põhja-Makedoonia, vaid Bosnia ja Hertsegoviina, kuhu naasvad džihadistid on kui tiksuv aegsütikuga pomm, mis tiksub otse Euroopa Liidu kõrval.5
Globaliseerumine ja globalism
Kuid üleilmastumisest on põhjust kõnelda ka kasvava rahvastikurände ja kliimamõjude aspektist. Me elame ühel terviklikul maamunal, kus ühe piirkonna protsesse ei ole võimalik teistest lahutada.
Rahvastikuränne on seejuures toimunud kogu inimkonna ajaloo jooksul, see on kogu aeg olnud globaalne. Tänapäeval, arvestades inimkonna kiiret kasvu, rändamist soosivate transpordiühenduste ja infoleviga, on see vaid mastaapsem kui kunagi varem.
Üleilmastuva, hargmaise majanduse seisukohalt on äritegevust kõige parem arendada seal, kus turg on avatud ja tööjõu liikumisele ei ole piiranguid. Maailmamajandusele on parim majanduskeskkond piirideta ja majandustõketeta maailm.
ETV2 toob vaatajate ette Paolo Sorrentino värske telesarja "Uus paavst"
Tartu ülikooli etnoloogia vanemteadur Aimar Ventsel defineerib sellega kaasnevat globalismi ideoloogiat kui nähtust, "mis toetab radikaalset vabaturgu ehk siis ettevõtete vabadust laieneda kuhu iganes ja alustada oma tegevust nii, nagu nad tahavad".7
Kuna maailmas kehtivad tollitõkked ja tööjõu liikumise piirangud siiski edasi, käsitletakse üleilmastumist ja ettevõtluse avatust majanduse seisukohast pigem positiivse nähtusena, mis püüab tõkkeid ületada. Nii mõõdetakse maailma riikide konkurentsivõimet muu hulgas selle järgi, kui soosiv nende suhtumine globaliseerumisse on ja kui avatud on riik välismõjudele.
Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) iga-aastases ülevaates paigutub Eesti 63 riigi võrdluses 44. ja oma rahvuslikult avatuselt 36. kohale. Oma tolerantsuselt globaliseerumise suhtes on esikümnes Iirimaa, Singapur, Araabia Ühendemiraadid, Rootsi, Iisrael, Holland, Soome, Hongkong, Taani ja Hiina.8
Saatanlikud valikud
Nii võib kogu protsessi vaadelda ka teatud binaarse opositsioonina, kus üks vastandub teisele või välistab selle. Kui tahame avatud ja kiiresti arenevat majandust, ei saa me endale lubada kultuuriliselt suletud rahvusriike, eriti tingimustes, kus rahvastik vananeb ja tööjõudu napib.
Peet Kask: populistliku paremradikaalsuse olemus ja käekäik (5)
Kui tahame olla põgenike suhtes humanistid, siis arvestades põgenike ja ka majanduspagulaste päritolu, peame leppima sellega, et islamist võib saada läänes domineeriv religioon. Me ei saa olla üheaegselt filantroobid ja rahvuslased, kristlased ja islamiusulised. Need on saatanlikud valikud.
Need küsimused paistavad vaevavat ka Paolo Sorrentinot, kes värskes seriaalis "Uus paavst" (2020) vaatleb pealetungiva islami taustal katoliku kiriku allakäiku. Filmi esimeses osas valitakse paavstiks kardinal Viglietti, kes pühak Franciscuse järgi võtab endale nimeks Franciscus II ning hakkab põgenike suhtes teostama kristlikku halastuspoliitikat, avades neile Vatikani uksed.
Ka leiab uus paavst, et kardinalid ei peaks edvistama oma kuldsete kaelakettide, kuldristide ja sõrmustega, ning otsustab need kokku korjata ja vaestele annetada. See lõpeb paavsti kiire surmaga "südameataki tagajärjel", nii nagu sobimatute paavstidega varemgi on juhtunud.
Sorrentino läbilõikav satiir ei jäta kahtlust – võõra usu invasioon Vatikani ning vaesust ja halastust propageeriv õpetus oleks kirikule enesetapp. Kuid kujundina võib seda mõista ka laiemalt – võõra usu invasioon on kogu kristliku Euroopa enesetapp.
Suurtes vastandustes on kristlus oma pika ajaloo jooksul toiminud nagu immuunsüsteem, mis on kaitsnud lääne kultuurilist identiteeti. Ühes suureneva usuleigusega võib nüüd kõnelda Euroopa immuunsüsteemi puudulikkusest ja eluohtlikust vastuvõtlikkusest võõrmõjudele.
Ilmar Raag: kuidas ma kord kartsin (2)
Vabaduse uuesti defineerimine
Tulles tagasi väikesele Maarjamaale, tuleb küsida, missugused on meie valikud. Ilmselt tuleb meil vabaduse mõiste uuesti defineerida. Kui Nõukogude Liidus, kus vabadust ei olnud, kummitas meid internatsionalism, siis nüüd, kui vabadus on olemas, on sellesama nähtuse nimi multikulturalism, kuid seatud eesmärk ja olemus – rahvaste ja kultuuride sulandamine – ei ole muutunud.
Ühelt poolt oleme oma valitud julgeolekupoliitika ja teiselt poolt globaliseerumise lõksus. Meil on vabadus liikuda ja levitada ideid, millest Nõukogude Liidus võis vaid unistada, aga me ei ole vabad oma tulevikuvalikutes, mille määravad ära üleilmsed protsessid.
"Nii on meie vabadus vaid (saatanlik?) püünis, milles me saame teha ainult piiratud valikuid."
Me võime lennata kuhu iganes, puhata Tais, Kanaaridel või Floridas, aga me ei saa midagi teha selle vastu, kui kohvikus või poes teenindab meid umbkeelne tumedanahaline mees või naine – kui see meile juhtumisi ei meeldi. Nii on meie vabadus vaid (saatanlik?) püünis, milles me saame teha ainult piiratud valikuid.
Me võime kodus rääkida emakeelt, aga ülikoolis peame õppima inglise keeles. Üksikisikuna võime loobuda plastkottidest ja joogikõrtest, aga me ei saa päästa vaalu ja kilpkonni, kes ookeanides plasti kätte surevad. Me ei saa peatada majanduskasvu, CO2 emissiooni, kliima soojenemist ega rahvastikurännet, milles kõigis on nähtud maailmalõpu märke.
On siis vabadus vaid illusioon? Mida rohkem meil seda on, seda enam tunneme end ahistatuna, sest taotledes endale vabadust peame seda lubama ka teistele. Toetades vabaturumajandust, ei saa me kehtestada reegleid, mis seda liigselt piiravad jne.
1 Ian Kurylyk, Globalism today. – The Journal Pioneer 22. VI 2018;
2 Benjamin Novak, Satan is using the Soros Plan and Brussels to usher in the apocalypse! The Budapest Beacon 9. X 2017;
3 Hungarian children believe that George Soros is the Devil. The Budapest Beacon 27. III 2018;
4 Christian Keszthelyi, Lazar: Orban would repay scholarship in snub of Soros, Budapest Business Journal 26. V 2016;
5 Sabina Niksic, Bosnia outraged after Macron calls it a 'ticking time-bomb. – AP News 7. XI 2019;
6 Globalization: Threat or Opportunity? International Monetary Fund 12. IV 2000.
7 Aimar Ventsel, Kultuurse inimese sõnastik neomarksismist globalismini. – Eesti Ekspress 30. I 2019;
8 IMD World Competitiveness Yearbook 2019. IMD World Competitiveness Center 2019, lk 438-439.