96 a tagasi, 1. detsembril 1924, algas verine punamäss. Selle ettevalmistajatest võiks nimetada tuntumatest Viktor Kingisseppa ning läbiviijatest Jaan Anveltit (fotol).
Puna-Venemaa toetas relvastatud mässu enam kui 150 000 kuldrublaga. Mässu ettevalmistamiseks anti lisaks suuri rahasummasid Eesti markades. Näiteks Viktor Kingissepale anti põrandaaluseks tegevuseks 300 000 – 400 000 marka kuus ja ta polnud ainus.
"Vabatahtlikke" mässulisi Eestis värbas kommunist Jaan Anvelt, kes sai selleks Kominternilt suurt rahalist toetust. Viimane oli üks mässuplaani koostajaid. Jaan Anvelt oli määratud ka punamässu poliitiliseks juhiks.
See oli ebaõnnestunud võimuhaaramise katse, mille eesmärgiks oli kehtestada relvajõul kommunistlik valitsus ja liita Eesti Nõukogude Liiduga.
Kommunistliku mässu ohvreid oli Eesti Vabariigile ustavate kodanike seas kokku 26 - teedeminister Karl Kark, 12 sõjaväelast, 5 politseinikku, 1 riigiteenistuja ning mitmeid tsiviilisikuid (neist 4 töölist). Mässu käigus hävitati mitu silda ja kaaperdati 2 lennukit.
Umbes 200 relvastatud riigipöördekatses osalejast (kes on nimeliselt teada) sai tulevahetustes surma 13, hiljem vahistati veel üle 500 mässuga seotud inimese.