Alustan olukorrast rinnetel ning viimase päeva jooksul rindejoones olulisi muudatusi ei toimunud ning Ukraina vaatest on hea märk, sest Venemaa jätkuvalt üritab suurte jõududega mitmes lõigus.

Kõige aktiivsem oli jätkuvalt ründetegevus Novomihhailivka juures, kus omal ajal Vugledari ebaõnnestunud ründamisega tuntuks saanud Venemaa 155. merejalaväe brigaad kordas juba tuntuks saanud võtteid ja nii kaotasid nad ühe rünnakuga kaksteist ühikut soomustehnikat. Aga kõrgemalt poolt on käsk antud ja Venemaa üksused muudkui ründavad ja ründavad, kaotustest hoolimata. Novomihhailivkast ei olevat enam sisuliselt midagi järgi jäänud, aga Venemaa pole siiani suutnud seal ka edeneda.

Bahmuti juures käivad kõige ägedamad lahingud Ivanivkse pärast, kus Venemaa armee kasutab rünnakutel dessantväelasi. Pilt on sarnane Novomihhailevkega – asulast pole enam sisuliselt midagi järgi, Venemaa armee kannab suuri kaotusi, ometi nad jätkavad rünnakutega. Pole välistatud, et pikapeale õnnestub neil asula lõpuks ära ka võtta, aga pidavat olema märke, et dessantväelaste üksused hakkavad oma lahinguvõimet kaotama suurte kaotuste tõttu.

Mõned rünnakuüritused tegid Venemaa üksused ka lõunarindel Robotõne juures, aga selle asula puhul tuleb arvestada asjaoluga, et see on sisuliselt maatasa tehtud ning mõlemal poolel on seal keeruline konkreetseid kaitsepositsioone hoida, nii saavad Venemaa üksused liikuda lõunast asulasse, peale mida nad hävitatakse, seega on seal rindelõigus keeruline kaardi peal püsivat rindejoont paika panna, sest see muutub pidevalt. Ukraina armee jaoks on kõige olulisem hoopis asulast ida poole jääv põhja-lõuna suunaline kõrgendik ning seda suudavad nad enda käes hoida.
Hersoni rindel on z-blogijate andmetel Venemaa armee sisuliselt loobunud Krinki ründamisest juba pikema aja vältel ja pigem üritatakse rünnata Dnepri läänekaldal asuvaid Ukraina üksuseid. Venemaa poolelt tuleb hädaldamist, et seal rindelõigul olevat Ukrainal droonide osas kolmekordne ülekaal ning olukord pidavat nende jaoks jätkuvalt halvenema.

Venemaa jätkab liugpommide kasutamist kõikjal peale Hersoni rinde, varasemast küll paar korda vähem, aga ikkagi on see Ukraina armee jaoks äärmiselt valus, sest 1500 kilogrammise liugpommi plahvatus purustab nii hooned kui ka betoonist kaitserajatised. Ilma liugpommide ohtu elimineerimata on Ukrainal keeruline mõelda mingist pealetungist ja Ukraina sõjaväelase Petro Tšerniki andmetel olevat Venemaal hetkel veel järgi suurusjärgus 70 Su-34, mida saab liugpommide viskamiseks kasutada ning sõja praeguses faasis Venemaa kaotustest lennukite osas erilist numbrit ei tee. Ehk muudab F-16 Ukrainasse tulek midagi selles osas paremuse poole, eks elu näitab. Samal ajal on Ukraina armee käsutuses kordades vähem Prantsusmaalt saadud 250 kilogrammiseid liugpomme, milliseid nad saavad suurusjärgus 50 tükki kuus. Aga nagu öeldakse, et raskel ajal abiks ikka.

Ukrainale antavate suurtükimürskude osas oli patiseis pikemat aega, sest väljahõigatud eesmärgi – miljon mürsku – oleks saanud täita ainult nii, et osa oleks ostetud väljastpoolt EL-i. Eeskätt Prantsusmaa vastuseisu tõttu aga seda ei tehtud. Selles kontekstis on huvitav vaadata Prantsusmaa presidendi ootamatut ümbersündi ning paljuski Prantsusmaa aktiivse tegutsemise tulemusena on koos vahendid, mille eest 800000 erineva kaliibriga mürsku osta ja Ukrainasse viia. Tšehhi president mängis selle aktsiooniga ennast jõuliselt pildile ning juba lähinädalate jooksul peaks olukord laskemoona osas Ukraina armee jaoks veelgi paranema.

Sõjandusekspert Agil Rustamzade sõnul oli Ukraina armee jaoks kõige raskem periood kuni märtsi kuuni, nüüd juba minevat natuke kergemaks ning märtsi lõpuks – aprilli alguseks olevat Venemaa armee rünnakupotentsiaal sellisel kujul ammendunud. Rustamzade tõi eriti esile Ukraina võimet kiirelt suurendada droonide tootmist, sest aasta esimese kahe kuuga toodetud 200000 drooni olid Ukraina jaoks põhirelvadeks, mis aitasid vastase rünnakuid tagasi lüüa.

Tänasel päeval on Ukraina juba juurde saanud laskemoona (teadaolevalt ostis Ukraina ise väljastpoolt EL-i suurusjärgus 350000 mürsku) ning seetõttu on hüppeliselt suurenenud vahe mõlema poole kaotatud tehnika osas, eilses arvestuses (Andrei Perpetua andmed) kaotas Venemaa 44 ühikut tehnikat ja Ukraina 11, see suhtarv on juba päris hea. Ukraina poolelt oli paar päeva tagasi lõunarindel hea saaginoppimise päev, kui korraga võeti maha rindejoonest 25 kilomeetri kaugusel kolm küllaltki ligistikku metsas asunud Uragan mitmikraketiheitjat vahetult enne seda, kui nad oleksid Ukraina armee positsioone tulistama hakanud.

Droonid. Avdiijivka suunal toimunust kirjutas põhjalikult Venemaa z-blogija „Filolog v zasade“, kus Venemaa armee sattus Avdiijivkast lääne pool ootamatu probleemi ette – kuna ei suudetud koordineerida elektroonilise sõjapidamise vahendite (EW) ja rallidroonide omavahelist koostööd, siis z-blogija andmetel tekkis olukord, kus enamuse Venemaa rallidroonidest võttis maha nende endi EW ning ainult suurusjärgus 30% droonidest suutsid edasi lennata Ukraina armee positsioonide poole. Teema on keeruline, sellest kirjutasin varem Avdiijivka kaguosas peetud lahingute kontekstis, kus Ukraina pool suutis suurepäraselt EW ja droonide vahelist koostööd teha, samas kui Venemaa poolel see üldjuhul ebaõnnestus. Välja ei julge Venemaa sõdurid EW-d välja lülitada seetõttu, et info väljalülitamisest jõuaks Ukraina pooleni kiirelt ning järgneksid koheselt rallidroonide rünnakud. Nokk-kinni-saba-lahti olukord Venemaa armee jaoks ning Ukrainale see sobib.

Rallidroonide ja kvadrokopterite kõige nõrgem koht on vajadus sidet pidada, aga seda on võimalik segada. Nüüd aga õnnestus Ukraina armeel enda valdusesse saada Venemaa droon, kus sidepidamiseks kasutati hoopis peenikest fiiberoptilist kaablit. Sellise drooni plussiks on teadmine, et EW vahenditega ei ole võimalik seda maha võtta, lisaks saab kaabli abil üle kanda rohkem andmeid, seega saab vastase positsioonidest palju parema kvaliteediga videomaterjali.

Miinuspoole osas on küsimus sellise drooni manööverdamisvõimest, lisaks on see kaabel õrn ning võib kergelt puruneda. Praegu ei ole andmeid selliste droonide aktiivse kasutamise kohta, pigem võis olla tegemist drooni ebaõnnestunud testimisega lahingusituatsioonis. Ukraina armee toimetas selle drooni kiirelt kõige tuntuma droonide eksperdi Madjari juurde, kes koos oma tiimiga hakkab analüüsima drooni võtmes, et kuivõrd perspektiivikas oleks Ukraina armeel samasugust tehnilist lahendust kasutada.

Venemaa z-blogijad lisavad järjest videosid, mis näitavad Starlinki satelliitside komplektide kasutamist ning nad räägivad sealjuures võimalusest hakata Starlinki abil lennutama droone sarnaselt ukrainlastele. Starlinki puhul on teenusepakkujal mingis piirkonnas väga hästi teada teenust tarbivate klientide andmed ning väidetavalt ei ole ülearu keeruline teha nii, et sõjatsoonis töötaks ainult Ukraina armee käsutuses olevad komplektid, aga hetkel see nii ei ole. Asi on Ukraina jaoks sedavõrd tõsine, et USA kongressis tõstatati teema üles, sest praegusel hetkel Starlink oma tegevusetusega aitab otseselt agressorit.

Natuke Ukraina meredroonidest. Nendest on juttu palju ning tekib küsimus, et mis vahe on Sea Baby’l ja Magura 5-l. Defence Expressi sõjalise eksperdi Vladimir Zablotski sõnul saab öelda, et kui Sea Baby on ette nähtud eeskätt sildade hävitamiseks, siis Magura V5 töö on Venemaa laevasid tabada. Arendustöö käib pidevalt ning järjest suurendatakse droonide sõidukiirust ja sõiduulatust. Tänasel päeval on Magura V5-l lõhkeainet 200 kilogrammi ja maksimumkiirus 78 kilomeetrit/tunnis ning sõiduulatus üle 800 kilomeetri. Ühe sellise meredrooni hinnaks on 10 miljonit grivnat (1 euro on suurusjärgus 42 grivnat). Väidetavalt ei ole nende meredroonide esiosa soomustatud (erinevalt Sea Baby’st), aga kuna nad lähenevad rünnaku käigus laevadele suure kiirusega, on neid keeruline tabada.

Sea Baby on suurem, arendustegevuse käigus on jõutud tulemuseni, kus meredrooniga saab viia 1000 kilogrammi lõhkeainet kuni 1000 kilomeetri kaugusele. Paraku on sellel ka oma hind ehk sellised droonid on aeglasemad ning neid on kergem eeskätt helikopteritelt kahjutuks teha. Selle vältimiseks on plaan arendustöö käigus paigaldada nendele meredroonidele mobiilsed õhukaitsevahendid, mis peaksid lühikese distantsi pealt helikopterite vastu küllaltki efektiivsed olema.

Meredoonide puhul on küllaltki komplitseeritud teema sidepidamine, sest droonide juhtimisel tuleb arvestada kolme sekundilise viivitusega ning just seetõttu on nende rünnakute puhul oluline esmalt laeva liikumine peatada, sest seisvat laeva on nii pika sidepidamise viivituse korral lihtsam tabada.

Meredoonid on Ukraina armee jaoks tõeline edulugu, samas lahingutegevust mõjutavad nad tänasel päeval veel küllaltki vähe ning selles kontekstis on minu enda jaoks sama olulised Ukraina droonide rünnakud Venemaa tööstusettevõtete vastu. Viimane väga edukas rünnak toimus Tšerepovetsis asuva metallitootmise ettevõtte vastu, mille puhul alguses ametlikult teatati, et toimus väikene tehnoloogiline intsident. Tehase enda töötajate sõnul sai tabamuse tootmise kontekstis väga oluline komponent ning senisel kujul ei saa tehas oma tööd mingi aja jooksul jätkata. Tõeline edulugu Ukraina jaoks, sest tehas asub Ukrainast kaugel ning tabamus oli täpne. Ukraina jaoks on oluline tasalülitada nii Venemaa naftatööstuse kui metallitööstuse ettevõtted, siis on Venemaal keeruline teenida raha sõjapidamiseks ning omada materjale relvade tootmiseks.

Selles kontekstis tegi huvitava postituse Polkovnik Šuvalovi nime all kirjutav Venemaa armee ohvitser, kelle sõnul olevat Ukraina armee tegutsemise eesmärgiks ka Venemaa õhukaitsekomplekside rindelt äraviimine tööstusettevõtete kaitsmiseks, aga blogija sõnul ei olevat see võimalik, sest rindelt ei tohi õhukaitset nõrgendada ning seetõttu pidavat Venemaa ühiskond leppima mõttega, et lähiajal järjest suurenevad rünnakud Venemaal asuvate tööstusettevõtete vastu, aga sellega ei olevat võimalik võidelda, sest riik olevat liiga suur ja õhukaitsekomplekse liiga vähe. Eks ta ole, aga kui Ukraina suudab need ettevõtted tasalülitada, siis Venemaa sõda sellisel kujul kaua edasi pidada ei suuda. Ise arvan, et Ukraina peaks võimalikult kiiresti suurendama võimekust selliste rünnakute arvu kasvatada kordades ja kordades, sest kui paari drooniga pannakse suur ettevõte pikemaks ajaks seisma, on see nende poolt vaadates ülimalt hästi kulutatud raha.

Kuigi Venemaa endine president Dmitri Medvedev, keda nüüd tuntakse rohkem hüüdnimega „Tuuma-Dimon“, kirjutab järjest sadadest ja sadadest tuhandetest inimestest, kes eelmisel aastal olevat lepingu sõlminud, siis rindel neid näha eriti ei ole ning ajakirjanik Mikael Naki hinnangul õnnestus Venemaal eelmisel aastal värvata suurusjärgus 100000-150000 sõdurit. Probleemidest nö plaanide täitmisel annavad märku ka järjest suuremad summad, mida regioonides lepingu sõlmimisel pakutakse, kus lisaks riigi poolt antud 200000 rublale lisatakse regioonide poolt isegi kuni 600000 rubla, nii et on võimalik teatud juhtudel lepingu sõlmimisel saada ühekordse summana kohe 800000 rubla, ometi on ka sellistel tingimustel soovijaid vähevõitu.

Z-blogija Vault-8 kirjutas sellel teemal postituse, kus neil juhtus harukordne sündmus – nende väeosasse toodi vabatahtlikult lepingu sõlminud inimene. Z-blogija sõnul olevat see vaat et haruldasem sündmus kui ükssarviku nägemine ning nad tundsid huvi, eks kas tõesti keegi otsustas vabatahtlikult sõtta tulla. Selgus, et tõepoolest selline inimene leidus. Kerge tal olema ei saa, sest ümberringi on mobiliseeritud, kes unistavad ainult rindelt ära saamisest. Ja eks ole Venemaa elavjõu puuduse tunnuseks ka järjest rohkem levivad videod, kus välismaalt rindele toodud ei taha midagi enam lepingust kuulda olukorras, kui mõistavad, et ongi reaalne sõda, kus nende kui vähese väljaõppega sõdurite ülesandeks ongi lihtsalt kahurilihaks olla, nende puhul on arvestus, et nende eluiga jääbki rindel väga lühikeseks. Viimastel päevadel on selleks kontekstis ilmunud meediasse mitmed videod indialastest, aga täpselt samad probleemid on ka nepaallaste ja teiste rahvustega.

Venemaal on inimeste nö tühistamise peamiseks vahendiks nende välisagendiks kuulutamine, sest see sulgeb enamuse ustest ja võtab eeskätt loomingulistel inimestel võimaluse Venemaal oma töö ees õiglast tasu saada. Nüüd on aga diktatuur arenenud punktini, kus seatakse kahtluse alla ka suurimatest suurimate staaride positsioon ühiskonnas ning selles kontekstis hakkas peale töö Alla Pugatšova välisagendiks kuulutamise nimel. Juba on tehtud kaebused ning edasine on paljuski vormistamise küsimus ning kui juba on välisagent, siis järgmine samm on miski krõbedama süüdistuse esitamine.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING