Minu jaoks on kõige olulisem see, mis hetkel toimub lõunas. Tšernobajevka ja Berdjansk. Need on väga olulised märksõnad sõja praeguses faasis, eriti Venemaa armee jaoks, sest juba legendaarseks saanud Tšernobajevka oli olulises rollis nende plaanides läände liikumisel ning Berdjansk sõjaväe ja varustuse juurdetoomisel ida poole, eeskätt Mariupoli juurde. Pealetungil on oluline õhutugi ning ründehelikopteritel on vaja lennuvälja, mis ei asuks rindejoonest kaugel, sest mida pikem vahemaa, seda suurem kütusekulu ja väiksem nende kasutusefektiivsus. Selles kontekstis Venemaal Tšernobajevkale head alternatiivi polnudki, aga probleem oli selles, millest olen korduvalt ka varem kirjutanud – meie meediakanalites näidatavad suured punaseks värvitud vallutatud alad ei ole tegelikult Venemaa kontrolli all.

Heal juhul on Venemaa kontrolli all mingi osa teedest ja see annab Ukraina armeele võimaluse ootamatuteks kontrarünnakuteks. Selle legendaarse lennujaama territooriumil asuva tehnika tulistamisel suurtükkidest said ukrainlased sihiku paika, samas kui Venemaa armee püüdis jonnakalt täita etteantud plaani läände liikumisel, tuues sinna järjest juurde erinevat tehnikat, mis hävitati.

Mykolaivi alt löödi Venemaa armee tagasi ja tegelikkuses on nad suures segaduses – ukrainlased on olnud väga mobiilsed ja liikunud suurel territooriumil, seega on nendega raske võidelda. Kohalikud annavad ukrainlastele Venemaa armee üksuste positsioonide koordinaadid, sinna tehakse suurtükirünnak ning liigutakse kiirelt sealt ära. Nad saavad seda teha, sest Venemaa armee ei kontrolli territooriumi ning seal piirkonnas on maa nüüd nii kuiv, et kannab probleemideta sõjatehnikat, seega on kulla hinnaga info, kuskohas vaenlase üksused asuvad ja selles osas on ukrainlased hetkel palju paremas olukorras. Sealt piirkonnast tulev info on vastukäiv, aga ilmselgelt on hetkel nn momentum ukrainlaste kasuks, sest Venemaa jaoks ei ole see piirkond olnud võtmetähtusega viimasel ajal, nende jõudude teravik on suunatud itta ja ka mingil kujul ka Kiievi alla, kus on neil vägagi arvestatavad jõud mitte eriti kaugel pealinnast.

Ilmselgelt on kogu Herson ukrainlaste poolel, seega on Venemaa armeel seal kaitselahinguid pidada äärmiselt problemaatiline, ka on neil moraal pehmelt öeldes madal sellise sõjategevuse läbiviimiseks. Ida poolt on Hersoni keeruline jõudu juurde tuua, sest see tuleks kohe millegi arvelt. Nii et teoorias võiks tähtede seis olla ukrainlaste jaoks väga hea ja loodame, et nad seal saavutaksid edu, sest siiani on Herson ainuke suurem linn, mis on okupatsioonivägede käes ning selle kaotamine oleks suureks löögiks, aga Venemaa armeel lihtsalt ei ole jõudu, et igal suunal võidelda. Ootan huviga arenguid seal piirkonnas, sest Venemaa armee on seal piirkonnas segaduses ja see annab võimaluse, aga selle võimaluse ärakasutamine ei ole kerge ülesanne.

Berdjansk pidi olema oluliseks kohaks, mille kaudu tuuakse uusi väeüksusi ida poole, eeskätt Mariupoli alla ja et siis oleks võimalik hiljem suurema löögirusikana liikuda põhja poole. Igati mõistlik plaan, sest Mariupol on lähedal ja mida lühemad distantsid, seda parem, sest Venemaa armee tehnika laguneb igast otsast ning pikka sõitu välja ei kannata. Nüüd on sellel kõigel kriips peal, samas vajavad Venemaa armee üksused hädasti lisajõude ja lahingumoona Mariupoli all.

Hersoni ründamine paneb Venemaa armee kahvlisse – kuhu liigutada oma niigi napid lisaressursid, mis on tulemas Krimmist? Lähed Hersoni peale, siis on edu saavutamine idas küsimärgi all, sest viimastel päevadel on Mariupoli ründamise intensiivsus selgelt vähenenud ja Venemaa üksuste lahinguvõime ammendumas. Kui Hersoni peale abi ei anna, siis riskid linna ja kogu piirkonna kaotamisega. Viimastel andmetel on Venemaa armee Mariupoli ründamisel kandnud suuri kaotusi ning lahvatanud on sellega seoses skandaal, sest Venemaa armee sõdurid saadeti lahingusse ilma kuulikindlate vestideta. Mariupol on nagu soo, mis imeb järjest endasse kõik Venemaa üksused, kes seal üritavad midagi ette võtta.

Kiievist loodes ei ole Ukraina armee kaotanud lootust suur Venemaa väegrupeering kotti võtta ja kui see peaks õnnestuma, siis ei olekski selle hävitamisega väga kiiret, sest rünnak tooks kaasa palju ohvereid ka Ukraina poolelt. Aga juba see teadmine, et Venemaa armee eliitüksused on kotti võetud, oleks suureks moraalseks võiduks, lisaks oleks nad lahingutegevusest väljas. Venemaa kindlasti üritab veel sinna piirkonda lisajõude saata, aga nende jõudude sidumine seal piirkonnas kergendab seisu omakorda idas, kus on kõige raskemad lahingud. Nii et lahtisi otsasid on palju, samas on käes just see hetk, kus Ukraina peab initsiatiivi näitama teatud rindelõikudes.

Venemaal on nüüd kõikjal lahti läinud ladina-tähestiku propageerimine, sest tähed "Z" ja "V" ilmuvad kõige ootamatutesse kohtadesse. Kes käisid omal ajal okupatsiooniarmees, need mäletavad, et eestlasi nimetati fašistideks tihtipeale just selle õigustusega, et te kirjutate saksa tähtedega, aga nüüd on sama toimumas Venemaal. Telesaates muidugi üks inimene üritas seletada, et need tähed on iidsed kririllitsa tähed, aga millegipärast siiani varju jäänud ning näiteks "Z" pidavat tähendama "zemlja" ehk siis maa. Aga kogu selle "A" ja "Z" vaimustuses toimus koomiline lugu linnas nimega Азов, mis ei asu eriti kaugel Mariupolist. Nimel tellist linn reklaamikampaania suurtel reklaamtahvlitel, kus siis kasutati neid nn saksa tähti. Tulemuseks sai kirjapilt "AZOV svaih ne brosajem!" ehk siis reklaam AZOV-i polgule, kes peab sealsamas lähedal kangelaslikku võitlust agressori vastu ning venemaalaste jaoks on see pea sama õudne sõna kui NATO. Mis teha, tegijal juhtub.

Minu käest küsiti, et kuivõrd võib vastata tõele jutt sellest, et Venemaa armee tankide lahtikonserveerimisel avastati ühes sõjaväeosas, et 10-st tankist 9 ei olnud töökorras ja et seetõttu tegi kõrge ohvitser enesetapu. Olles ise okupatsiooniarmees lähedalt näinud NZ (neprikosnovennõi zapas) seisukorda, siis kahe aasta jooksul seal soomustehnikat ei hooldatud ja millegipärast arvan, et tänasel päeval pole suurt midagi muutunud – paberi peal on meeletult suur kogus tanke, aga väga suurt osa neist ei ole viimastel aastatel isegi käivitatud mitte, rääkimata siis muust. Nii et võib olla nii tõsi kui ka ukrainlaste poolt tehtud infooperatsioon, aga ilmselgelt konserveeritud tehnikaga neil on ülimalt suured probleemid.

Au Ukraiale!

Teet Kalmuse Facebooki postituse põhjal.

Eestlased Ukrainas

TRENDING