Minult on küsitud, et kuidas sa küll suudad leida energiat, et jätkuvalt teha ülevaateid. Tõsi ta on, et on olnud perioode, kus Ukrainal ei edene asjad rinnetel loodetud kujul, aga teed oma asja teadmises, et halvematele aegadele järgnevad paremad. Ja täna on üks selline parem päev, kus on omajagu häid uudiseid ja sellised päevad nö laevad akud täis.

Alustan rinnetest, kus üle pika aja oli olukord, kus Ukraina edenes ja seda mitmes kohas. Tõsi, edenemised ei olnud suured, aga varasemat trendi silmas pidades on see märkimisväärne muutus.

Lõunarindel on Tokmaki juures Venemaa üritanud pikemat aega liikuda Verbovest lääne poolt põhja poole ning vahepeal oli neil sealt suunast ka edenemine, aga nüüd suutis Ukraina tagasi võtta territooriumi Verbovest põhja pool, lisaks olid väikesed edenemised Novoprokopivka juures. Tuleb arvesse võtta, et sealt piirkonnast viis Ukraina osa oma üksuseid Avdiijivka juurde ning arvati, et Ukraina püsib peamiselt kaitses, aga seda positiivsemad on eilsed arengud seal rindelõigus. Venemaa sõjaväelased kurdavad seal Ukraina rallidroonide üle.

Luganski rindel loobus Venemaa armee Sinkovka ründamisel soomustehnika kasutamisest ja läks üle väikeste jalaväegruppidega ründamisele, aga efekti see ei andnud, kõik rünnakud lõppesid kaotustega elavjõus ja taganemisega. Ukraina ise suutis natuke maad tagasi võtta Kreminnast loodes, Terni suunalt Kreminna poole, liikudes pikki kõrgendikku. Venemaa sõjaväelased kurdavad seal Ukraina rallidroonide üle.

Donbass. Avdiijivkast loode pool, Stepove külast põhja pool surus Ukraina armee Venemaa üksuseid natuke tagasi, aga muutus rindejoones ei ole suur. Kõige tähtsamad sündmused aga toimuvad Avdiijivka kaguosas, kus viimastel päevadel tuli omajagu ärevaid uudiseid, sest Venemaa armee suutis kitsa kiiluna liikuda linnani välja, kohta nimega Vana-Avdiijivka ning Venemaa z-kanalid olid rõõmust aru kaotamas. Aga nagu öeldakse, on asjal üks pisike-pisike nüanss. Nüüdseks on selgunud, et Venemaa ootamatu edenemine tõepoolest sai toimuda ainult tänu kanalisatsioonitoru kasutamisele. Venemaa sõjaväelased on teinud fotosid ja ka kirjutanud pikemaid postitusi, seega kõik vastab tõele.

Kokku liikusid Venemaa sõjaväelased mööda kanalisatsioonitorusid 1200 meetrit, kusjuures ühe sõduri postitusest sotsiaalmeedias selgus, et tingimused olid pehmelt öeldes ebameeldivad. Õhku nappis, mistõttu tuli iga kahekümne meetri tagant teha puhkepausi. Kanalisatsioonivesi tegi riided ja kaasaskantavad asjad kaks korda raskemaks, külm vesi muutis jalad tundetuks ja neid oli raske liigutada, seljad muutusid sõduritel väga valusateks. Mingeid raskemaid relvasid nii ei saanud kaasas kanda. Aga maapinnale jõudes olid nad ukrainlaste seljataga ning ootamatus Ukraina armee jaoks suur.

Kuna seal asus eramajade rajoon, oli neil võimalik ennast hästi ära peita majades, Ukrainal aga seal lõigus oli väga vähe sõjaväelasi, mis võimaldas Venemaa armeel mööda tänavat kokku suurusjärgus 150 mehega kiirelt liikuda edasi Avdiijivka linna poole. Ukraina armee sõjaväelaste sõnul oli kriitilise tähtsusega mitte lasta Venemaa sõjaväelasi suuremate korrusmajadeni, sest kui nad oleksid seal saanud ennast kindlustada ja panna majadele elektroonilise sõjapidamise vahendid, oleks see tugevalt häirinud Ukraina võimet rallidroone efektiivselt kasutada.

Samas olid Venemaa sõjaväel tekkinud seal suured probleemid, sest dessandile appi saadetud soomuskolonn hävitati pea täielikult, maad pidi abiväge juurde ei tulnud, aga neil endil olid ühes käsirelvad, millest sai küll majadesse peitu minnes lasta, aga laskemoona kogus oli piiratud ja Ukraina rasketehnika vastu neil rohtu polnud. Nüüd tõi Ukraina piirkonda lisavägesid, luuredroonid fikseerisid ülevalt majad, kus Venemaa sõjaväelased olid peidus ning kaks Ukraina tanki hävitasid neid lähidistantsilt, sest mingid tankitõrjerelvasid Venemaa dessantväelastel ühes ei olnud.

Hetkel toimub väidetavalt piirkonna puhastamine seal, kus on veel Venemaa sõjaväelasi jäänud ning jahiga olevat ühinenud rallidroonid, kusjuures üks koht, mille Venemaa sõjaväelased üllatusrünnakuga enda kontrolli alla said, oli nimega „Tsarskaja ohota“ ja nüüd jahitakse juba neid. Kui suuremat üllatust ei juhtu, siis peaks Ukraina armee suutma nädalavahetusel selle Venemaa vahepealse edenemise likvideerida. Aga see on juba teine kord, kus samalt suunalt Ukraina armeed suudetakse üllatada maa alt. Ehk saab kuidagi mingite seadmetega maa pealt kindlaks teha, kus on maa alla suuremad torud.

Veel mingi aeg tagasi oli Venemaa z-kanalites suur elevus, sest tundus, et veel natuke ja Marinkast lõuna pool asuva Novomihhailivka suudetakse ära võtta ja sealt lääne poole liikudes oleks suudetud lõuna pool asuvad Ukraina armee positsioonid seada oluliselt keerulisemasse olukorda. Lõuna poolt jõuti asulani, aga Ukraina tegi eduka vasturünnaku ja nüüd on infot, et lõuna pool on veel natuke edenetud.
Venemaa üritas läheneda asulale põhja poolt, aga sealt suunast liikunud soomuskolonn hävitati. Venemaa sõjaväelased kurdavad seal Ukraina droonide üle, nii ralli-, luure- kui ka põllumajandusdroonide üle. Kõik need on erinevad tsiviilotstarbelised droonid, mida Ukraina sõjas väga edukalt kasutab. Venemaa poole andmetel on Ukraina hakanud põllumajandusdroone (kutsutakse ka Baba-Jagaa) alt katma kevlariga, et kaitsta neid nii käsirelvade eest.

Hersoni rindel oli eile selline omamoodi päev, et Venemaa z-kanalite andmetel ei toimunud mitte ühtegi rünnakut ja nad kurdavad, et peale Venemaa drooniässa Moissei hävitamist on Ukraina logistika üle jõe hakanud palju paremini toimima. Ja muidugi on lisaks palju hala teemal, et miks küll ukrainlased suudavad nende droonioperaatorid hävitada, aga nemad omakorda ei suuda Ukraina droonioperaatoritele midagi teha ning praeguses sõja faasis on hea droonioperaator lahinguväljal üks kõige väärtuslikumaid sõjaväelasi üldse armees.

Järgmised lõigud haakuvad ka droonide teemaga. Oryx lõpetas arve pidamise hävitatud sõjatehnika üle (nad ei suutnud leida rahastust oma tööle) ja nüüd teeb seda Ukraina poolelt Andrei Perpetua, kes analüüsib mõlemal pool tõenditena avaldatud videosid ja fotosid. Viimase kolme päeva arvestuse kaotas tema andmetel Venemaa 180 ühikut tehnikat ja Ukraina 62. Ukraina kaotab vähe sõjatehnikat, aga küllaltki suured on kaotused sõidukite osas, mida kasutatakse kas logistikas või kasutavad sõjaväelased ise. Peamiselt rünnatakse neid Venemaa poolelt droonidega, sest neid masinaid ei kaitse suurt miski.

Aga hoopis teine pilt avaneb Venemaa poolel, kus on suurem osa on sõjatehnika ja lisandunud on üks väga oluline nüanss. Nimelt jäeti Venemaa sõjaväelaste poolt maha 18 soomusmasinat, millest tervelt 13 olid tankid. Sellise käitumise taga olevat droonihirm, sest Venemaa sõjaväelaste psüühikale olevat mõjunud laastavalt videod, kus kumulatiivlaenguga relvastatud rallidroonid panevad plahvatama tanki laskemoona, peale mida ei jää meeskonnast sõna otsest mõttes praktiliselt mitte midagi järele.

Nii et rallidroonide mõju ulatub reaalsest lahingutegevusest palju kaugemale ja nad on osutunud sõja praeguses faasis Ukraina armee jaoks ülimalt oluliseks relvaks. Nende ostmine on Ukraina rahva jaoks vaat et rahvuslikuks projektiks saanud, sest kuna rallidroonid on militaarmõistes väga odavad relvad, suudetakse neid armeele rahva poolt osta ning nende droonide kasutamine kasvatab ka Ukraina sõjaväelaste eneseteadvust, sest nad saavad ise hakkama, nad ei sõltu selles osas NATO-st ja liitlastest.

Teine droonidega seotud uudis tuleb okupeeritud Illovaiskist, mis asub Avdiijivkast suurusjärgus 40 kilomeetri kaugusel. Venemaa armeel on oma droonideoperaatorite väljaõpetamise programm, mille nimeks on „Sudnõi den“ ehk siis tõlkes kohtupäev (religiooni taustaga antud kontekstis). Droonioperaatorite üksuse nimi on „Batalion sudoplatov“ ning Illovaiski lähedal otsustati läbi viia eksam droonioperaatoritele. Eksami läbiviija saatis interneti kaudu osavõtjatele täpsed eksami toimumiskoha koordinaadid ning loomulikult tekitas see Ukraina eriteenistusest rõõmsat ärevust. Ukraina saatis toimumiskohta luuredroonid ning oldi kannatlikud.

Mitmikraketiheitjalt HIMARS lastud raketid tabasid hetkel, kui eksami sooritanud droonioperaatorid kogunesid transpordivahendite juurde, et peale pingelangust natuke suitsu teha ja muljetada. 24.01.2024 kell 15.00 toimunud rünnaku järel leiti kohe 22 surnukeha, hiljem veel eemalt kahe surnukeha osad, seega 24 droonioperaatotit lendasid hetkega Kobzoni kontserdile ja ellu jäid ainult vähesed, neist neli said haavata. Ukraina poolt läbi viidud briljantne operatsioon, mis sai sellisel kujul toimuda ainul tänu Venemaa armees valitsevale korralagedusele ja hoolimatusele. Z-blogijad kurtsid, et polügoonil oli olnud sellel hetkel rohkem kui 150 sõjaväelast, aga ukrainalasi olevat huvitanud ainult droonioperaatorid, kelledest on Venemaa poolel niigi suur puudus.

Transpordilennuki Il-76 allakukkumine Belgorodi oblastis. Peale üleeile toimunud lennuki alla kukkumist tekkis palju erinevaid versioone, millest üks lennukam kui teine. Meedias haaras initsiatiivi Venemaa, kes kuulutas, et lennuki pardla oli olnud 65 ukrainlastest sõjavangi ja kolm vangivalvurit. Lääne meedia neelas sööda alla ja hakkas ilma kriitilise analüüsita seda versiooni jagama.

Nad leidsid Venemaa versiooni kinnituseks tuge infost, et sellel päeval tõesti oli plaanis suurem sõjavangide vahetus. Aga oli ka palju teisi infokilde, mis Venemaa versiooni kahtluse alla seadsid.

Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul on Venemaa armees juulist 2006 määrus nr. 140, mis määrab kindlas sõjavangide konvoeerimise korra, mille järgi 7-10 sõjavangi konvoeerimiseks peab olema 7 konvoeerijat. Max Kolesnikov, Ukraina armee sõjaväelane, kes langes vangi ja kes vabastati vangide vahetuse käigus, ütles, et neil oli 50 sõjavangi kohta olnud 20 konvoeerijat, vähem kui määruse järgi peaks olema, aga ikkagi arvestataval määral. Nüüd suures lennukis 65 vangi juures 3 (!!!) konvoeerija väidetav viibimine ei olevat ühegi eksperdi sõnul realistlik, neid oleks pidanud seal olemas kümnetes, sest ei taha keegi riskida sellega, et vangid lennuki oma kontrolli alla saaksid.

Järgmine teema on fotod ja videod sündmuskohalt, sest kui lennuk nii paljude inimestega pardal kukub maha, siis peaksid katma erinevad kehaosad suure ala, aga videotelt on näha ainult paari surnukeha ja väidetavalt on tänase päeva hommiku info Belgorodi külmkambrist selline, et sinna on toodud viie lennukis olnud inimese säilmed.

Lennuk kukkus lennusuunaga Belgorodist kirdesse, allakukkumisele järgnes plahvatus, mis on iseloomulik olukorrale, kus lennukis on lennureisi alguses palju kütust. Võib küll teoretiseerida, et peale tabamust muutis lennuk suunda, aga seda peetakse vähetõenäoliseks, pigem oli ta ikka tühjalt Belgorodist ära lendamas ja pardal olid ainult meeskonnaliikmed.

Millega alla lasti ja kustkohast lasti? Fotodelt on näha, et lennuk on alla lastud suurema õhutõrjeraketiga, seega selles osas on asi selge. Aga pigem on küsimus, et millega lasti, sest kindlasti ei kiidaks Ameerika Ühendriigid heaks Patriot-kompleksi rakettide PAC-2 kasutamise transpordilennuki allalaskmiseks Venemaa kohal. S-300 rakettide kasutamine oleks selles kontekstis ka küllaltki problemaatiline. Sõjalise eksperdi Dmitri Snegirjevi sõnul on tema arvates kõige tõenäolisem variant, et Venemaa transpordilennuki lasi alla Venemaa enda õhukaitse, kes samal ajal jahtis seal piirkonnas lennanud Ukraina drooni ja peale ühe õhutõrjeraketi väljalaskmist see nö lülitus suurema sihtmärgi peale ise ümber. Snegirjev ei välista, et selle lennukiga võidi tuua sõjavange, aga nüüd olevat lennuk olnud tema sõnul tühjalt ära lendamas.

Venemaa oleks sellisel juhul kimbatuses ka seetõttu, et luuresatelliidid registreerivad suuremate rakettide väljalaskmise ning paar päeva peale lennuki allatulistamist võib luuresatelliitide andmetest selguda, et rakett lasti välja Venemaalt ja siis on keeruline oma esialgse versiooni juurde jääda. Täna igatahes hakkas Peskov vaikselt juba taanduma, hägustades esmast versiooni.

Samas ma lisan kõige lõpuks, et ka Snegirjevi versioon on hetkel üks mitmest versioonidest, ehk kõige usutavamalt kõlav, aga ikkagi kõigest versioon.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING