Tänast ülevaadet saan alustada tõelise pommuudisega, sest Telegrami kanali „Krõmski Veter“ info kohaselt ründasid Ukraina meredroonid kell kuus hommikul Krimmis Alupka ja Katšiveli külade lähedal rannikust mitte eriti kaugel Venemaa dessantlaeva „Tsesar Kunikov“, mis peale tabamusi väidetavalt uppus. Kaldalt sündmust pealt näinud inimeste sõnul kostsid merelt järjestikused võimsad plahvatused, mistõttu on alust arvata, et dessantlaeva kasutati laskemoona veoks ja ta oli teel sadamasse. Kui kohalikud nägid merelt sähvatusi, avasid nad kiirelt aknad ja õigesti tegid, sest varsti jõudis kaldale tugev lööklaine. Järjekordne edukas operatsioon ning kuigi Venemaa poolelt kostsid vahepeal optimistlikud sõnumid, et neil on nüüd olemas efektiivsed vastumeetmed (eeskätt kopterid ja lennukid) Ukraina meredoonide vastu, siis reaalne elu seda ei kipu kinnitama.

Ukraina armee kinnitas infot laeva tabamisest, millel oli pikkust 112,5 meetrit ja väidetavalt oli laeval viibinud suurusjärgus 50 Venemaa sõjaväelast. Laeva ründamisest on nüüd olemas ka meredroonidelt tehtud videod ning Ukraina kasutas droone Magura V5. Laeva nimi on pandud Nõukogude Liidu sõjaväelase järgi, kellel oli lihtsalt selline eesnimi ning kes hukkus 14.02.1943.

On teada, et Ukrainal oli meredroonide arendusprotsessis mõtlemiskoht, et kas teha meredroonid võimalikult kiireks, kaotades nii droonil oleva lõhkeaine koguses või teha võimalikult palju lõhkeainet sisaldavaid droone, mis aga on aeglasemad ja seetõttu kergem saak Venemaa lennukite ja helikopterite jaoks. Viimased edukad rünnakud on tehtud just kiirete meredroonidega, sest kui kolm pisemat meredrooni sihtmärgini jõuavad, teevad nad kokkuvõttes ikkagi oma töö ära, eriti kui sihtmärkidel on laskemoona, mille plahvatus droonide algatatud töö lõpule viib.

Järjekordse suure dessantlaeva kaotus Mustal merel on Venemaa jaoks igal juhul valusaks löögiks nii sõjaliselt kui ka psühholoogiliselt, sest nad lihtsalt ei suuda oma laevasid merel droonide eest kaitsta. Kindlasti tuleb päeva peale rohkem infot selle rünnaku kohta.

Olukord rinnetel. Eilse päeva jooksul halvenes Ukraina armee jaoks olukord kiirelt Avdiijivkas, kus päeva teises pooles suutsid Venemaa väed põhja poolt peale tungides ühest kohast läbi lõigata ainsa kõvakateega tee, mis Avdiijivkasse viib. Nüüd on veel võimalus kasutada paari kruusakattega teed, aga linna kaitsmiseks on vaja head logistikat ja selles osas muutus olukord palju halvemaks. Halvad uudised ei piirdunud ainult põhja suunaga, Avdiijivkast kaguosas liikusid Vene armee sõjaväelased edasi lõuna poolt, Opõtne suunalt ning nüüd on nn Zenit’i piirkonna Ukraina sõjaväelaste olukord muutumas kriitiliseks, sest on reaalne oht nö kotti jääda. Suure tõenäosusega lahkuvad nad lähimal ajal positsioonidelt.

Ukraina armee aga roteeris Avdiijivkast välja 110. brigaadi, kes oli mitmete kuude jooksul linna kaitsnud. Nii et kui räägitakse reservide juurde toomisest, siis eeskätt on tegu rotatsiooniga, mistõttu ei suurene Ukraina armee võimekus seal vasturünnakuid korraldada. Olukord muutub kiirelt ja pole teada, mis otsuse Ukraina teeb Avdiijivka kaitsmise osas, mis siiani on olnud vastase kurnamise tõeline edulugu, aga kui Venemaa armee viskab ühe päeva jooksul rohkem kui 70 võimast liugpommi, siis on ka selge, et lõpmatult ei saa nii kaitses olla, sest varsti pole linnast enam mitte midagi järel. Uue kaitsevägede juhataja retoorika muutus kiiresti ja nüüd räägib ta täpselt sama juttu, mida Zalužnõi enne teda, ehk et Ukraina peab edaspidi olema kaitses, sest Venemaal on praegu rohkem nii elavjõudu rindejoonel kui ka nii tehnikat kui ka laskemoona, samas Ukrainal kulub veel aega, et rohkem kõrgtehnoloogilise sõjapidamise vahendeid saada.

Venemaa alustas Avdiijivka aktiivset ründamist 03. oktoobril 2023 ning sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul on dokumenteeritud andmete järgi Venemaa (reaalses elus on kaotused suuremad) kaotanud seal rindelõigus vähemalt 214 tanki, mis on tankidiviisi jagu. Lisaks sadades ühikutes jalaväe lahingumasinaid ja muud tehnikat. Kovalenko sõnul on konservatiivsete hinnangute kohaselt Venemaa kaotused surnutena seal rindelõigus 15000 inimest, lisaks haavatud. Ukrainal oli probleeme mürskudega juba sügisel, aga Avdiijivka kaitsmisel on siiani kõige kandvam roll olnud hoopis rallidroonidel, mis osutusid väga efektiivseteks just vastase soomustehnika vastu. Ehk siis kuidas ka ei Avdiijivkaga edaspidi ka ei lähe, on Ukraina täitnud oma peamise eesmärgi – kurnata võimalikult palju Venemaa armeed.

Ja just lahingutes Avdiijivka pärast on järjest selgemini näha ka Venemaa armee probleemid soomustehnikaga – eeskätt jalaväe lahingumasinatega, mistõttu järjest rohkem saadetakse sõjaväelasi rünnakutele MT-LB (multifunktsionaalne õhukese soomusega jalaväe transpordivahend) sees, mis on aga nii õhukese soomusega, et sisuliselt kaitset ei paku ja nii on näha omajagu videosid, kus sõdurid on nende masinate peal, sest nii olevat suurem võimalus ellu jääda võimaliku rallidrooni rünnaku korral. Mitmete Avdiijivka juures lahingutes osalevate Venemaa sõdurite hinnangul on tankid juba praegu oma aktuaalsuse lahinguväljal kaotanud ning hetkel on paremas seisus see, kellel on rohkem rallidroone.

Venemaa riigiduuma saadiku Borodai sõnul on Venemaa armeel ülimalt keeruline suuremaid läbimurdeid teha, kus saaks osaleda ka rasketehnika, pigem on uue aja reaalsus aeglane edasiliikumine jalaväelasi kasutades, kusjuures sellega kaasnevad suured kaotused elavjõus. Ukraina armee suurim vaenlane on olnud viimasel ajal udu, mis takistab luuredroonide tööd ja seeläbi ka vaenlase edasiliikumise takistamist juba rindejoonest kaugemalt alates.

Avdiijivkas oli enne täiemõõtmelise sõja algust 31400 inimest, aga eelmise aasta oktoobris oli nendest sinna jäänud 1600 ning nüüd on neid seal veel tuhande ringis. Veel eelmisel nädalal evakueeriti üks paljulapseline perekond, kes siiani oli keeldunud linnast lahkumast. Nii et kui osad linnajääjad ongi nö Venemaa maailma ootajad, siis selliseid inimesi on protsentuaalselt küllaltki vähe, lisaks on mitmed eakad tunnistanud, et neil lihtsalt ei ole mitte kusagile minna ja pigem surevad oma kodus kui mujal.

Venemaa suutis edeneda ka Novomihhailivka idaosasse. Seal lõigus on olukord olnud dünaamiline pikema aja jooksul ja territooriumid on käinud käest-kätte ning just sealt rindelõigust on pärit palju vastukaja põhjustanud video Venemaa sõjaväetehnika kolonni hävitamisest rallidroonidega.

Bahmuti juures on Venemaa armee olukorras, kus Tšasiv Jari poole edasiliikumiseks tuleb minna edasi olukorras, kus paari kilomeetriga on tõus suurusjärgus 100 meetrit ehk siis Ukraina armee on palju paremas positsioonis, samas on ISW analüütikute arvates Ukraina armee kaitseehitised seal rindelõigus mitte just kõige tugevamad ning omajagu tööd on veel vaja teha, et olukorda paremaks saada.

Venemaa telekanalites on siiski nö mütsiga löömise juttu järjest vähem ning auditooriumile üritatakse selgeks teha, et kiiret edu oodata ei tasu. Riigiduuma saadik Borodai kritiseeris sõja meediakajastust Venemaal, kus mingi asustatud punkti äravõtmine on meedia jaoks võrratult olulisem kui sõjalises mõttes palju tähtsama kõrgendiku või metsaviiru enda kontrolli alla saamine. Ja siis olevatki Borodai sõnul tavalised olukorrad, kus Venemaa saab näiteks enda kontrolli alla täielikult purustatud pisiküla ja meedia rõõmustab. Aga Borodai sõnul kaasneb sellise nö eduga tihtipeale väike, aga oluline nüanss. Nimelt on külad tihtipeale orus, aga taganevad Ukraina väed on positsioonidel kõrgendikult küla lähedal. Enamus külast väljuvaid teid kas mineeritakse enne lahkumist või hiljem distantsilt, Venemaa armee jaoks jäetakse üks-kaks teed, mida mööda saab liikuda, aga need teed on suurtükkidega hästi nö sisse lastud. Siis saadki selle kunagise küla enda kätte, Venemaa z-patrioodid on pöördes, aga reaalsuses ollakse vastase jaoks nagu peo peal koos kõige sellega kaasnevaga.

Krinkis suutis Ukraina natuke suurendada enda kontrolli all olevat territooriumi lääne poole. Venemaa z-blogijate sõnul tegi Venemaa armee eile seal lõigus viis edutut rünnakut ning olid sunnitud taanduma algsetele positsioonidele. Ukraina armee sillapea on olnud Krinkis juba rohkem kui neli kuud ning selle aja jooksul on Venemaa kaotanud seal väikesel lõigul dokumenteeritult 210 ühikut tehnikat. Huvitav on märkida, et Venemaa sõjaväelaste sõnul on nende jaoks tsiviiltehnika kaotus valusam kui sõjalise tehnika kaotus, sest puruks lastud soomustehnika asemele saad uue, aga sõiduautosid ei asenda keegi, need tuleb enda raha eest osta.
Järjest rohkem tuleb mõlemalt poolt infot, et sõjaväelased on lahingutest väga väsinud, samas neil puudub üldjuhul variant rotatsiooniks, rääkimata puhkusest. Mõlemal poolel sõdivad eeskätt keskealised mehed, nii on ka Ukraina armees sõjas olevate inimeste vanus The Sunday Timesi andmetel 40+ ning droonide tõttu muutunud lahingupidamise praktika esitab järjest suuremaid nõudeid sõjaväelaste füüsilisele vormile, sest eesliinile tuleb minna järjest pikema distantsi jala, kandes endaga ühes nii relvi kui varustust, aga vanemate meeste füüsiline võimekus ei ole sellisel juhul alati piisav ning nii on esinenud omajagu juhtumeid, kus nõrkenud sõjaväelased seavad ohtu sisuliselt kogu oma üksuse.

Täpselt sama probleem olevat ka Venemaa poolel, aga seal lisanduvad veel täiendavad probleemid motivatsiooniga, sest paljud ei mõista, miks nad seal on ja mida loodavad saavutada. Eriti tõsised olevat motivatsiooniprobleemid just lõunarindel, kus viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Venemaa sõjaväelased annavad ennast päris suurte gruppidena vangi. Levivad alkoholi ja uimastite tarvitamine, kusjuures Venemaa sõjaväelaste sõnul pidavat sünteetilised uimastid teatud juhtudel inimeste psüühika kiirelt pöördumatult ära muutma. See pidavat olema päris tavaline vaatepilt, kus 50+ vanuses sõdur enne hommikusööki neelab peotäie tablette, lisaks tahavad mobiliseeritud koju, nad on olnud rindel rohkem kui aasta ning mingit lõppu sõjale ei paista.

Ukraina ja mürsunappus. Ukraina sõjaväelaste sõnul on nad harjunud terve sõja jooksul sellega, et neil on palju vähem mürske kui vastasel, ometi ei olevat olukord süsimusta masendust põhjustav, sest tänu parematele suurtükkidele ja paremale suurtükiluurele suudavad nad vähemaga teha sama palju kui vastane. Eriti kiidavad ukrainlased Saksa suurtükiluure kompleksi Cobra, mis pidavat olema tõeline tehnikaime – kuni neljakümne kilomeetri kauguselt suudab korraga määrata kümnete vastase kaudtuld andvate relvade asukohad. Aga loomulikult on mürske juurde vaja, sest teatud olukordades tuleb juba praegu valikuid teha.

Ukraina abipakett. USA senat kiitis Ukrainale, Taiwanile ja Israelile antava abipaketi heaks häältega 70:29 ehk siis seda toetas omajagu vabariiklastest senaatoreid. Palju keerukam on olukord Esindajatekojas (Kongressi alamkoda), kus vabariiklastel on napp ülekaal, samas on nende hulgas hinnanguliselt 30 Trumpi tulihingelist toetajat sh spiiker ise. Olukorra muudab keerukaks see, et hääletamisele peab dokumendi panema spiiker, kui ta seda ei tee, ei saa hääletada isegi juhul, kui osad vabariiklased toetaksid abi andmist ja nende häältega saaks otsus vastu võetud. Tõsi, juriidiliselt on veel variant spiikri vastutöötamise korral temast mööda minna ja nimeks on sellel „discharge petition“, aga see tähendab, et osa vabariiklasi läheks otseselt spiikri vastu, mida tõlgendatakse spiikrii autoriteedi õõnestamisena ning see ähvardaks pikemas perspektiivis tõsise lõhe tekkimisega vabariiklaste endi leeris.

Nüüd Ukrainale planeeritava 60 miljardi dollari osas lisaksin niipalju, et enamus sellest rahast jääb USA majandusse ning relvatööstuse osa sellest oleks suurusjärgus 35 miljardit dollarit. USA on Ukrainas toimuvast sõjast saanud palju kasu pikemas perspektiivis, sest nende relvad on näidanud ennast reaalsetes lahinguolukordades hästi, mistõttu on USA kaitsetööstuse ettevõtted aastateks lepingutega kindlustatud, lisaks saab Ukrainast hindamatut infot selles osas, kuidas arendada erinevaid relvasüsteeme edasi. Kirsiks tordil teadmine, et iga ühik Venemaa hävitatud tehnikat vähendab riski Venemaa võimalikuks sõttaminekuks NATO riikide vastu. Praegu Ukraina toetamise lõpetamine aga mõjuks nii, et sorry poisid, me saime kõik, mida meile oli vaja, nüüd vaadake ise, kuidas edaspidi hakkama saate.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale

Eestlased Ukrainas

TRENDING