Olukord rinnetel. Nädalavahetusel tulid kõige ärevamad teated Avdiijivkast, kus Venemaa armeel õnnestus keerukaid ilmastikuolusid ära kasutades oluliselt edasi liikuda põhja poolt, koksitehasest kirdes, kus nad tulid Veselje poolt ja jõudsid liivakarjäärini ning sellest lääne pool elumajadeni. Venemaa armee positsioonidest on linna peamise varustusteeni vähem kui kilomeeter ja kui Venemaa armee peaks teeni välja jõudma, on edasine linna kaitsmine oluliselt problemaatilisem, sest logistika oleks väga tugevalt häiritud.

Ukraina poolelt eeldab edasine tegutsemine reservide juurde toomist, kellel on kogemusi linnalahingute pidamisega. Ukraina sõjaväelaste andmetel oli Venemaa armee toonud Bahmuti alt ära osa dessantväelasi, et nende abil Avdiijivka all suuremate jõududega rünnata. Lähipäevad näitavad, mis suunas asjad seal lõigus arenema hakkavad, aga nädalavahetusega anti ära küllaltki suur territoorium.

Ukraina omakorda suutis natuke maad tagasi võtta Avdiijivkast loodes, Stepove külast põhja pool. Venemaa proovis ka lõuna poolt pealetungi läbi viia, et teha ukrainlaste olukord veelgi keerulisemaks, aga lõuna pool on lagedad mineeritud alad ning järjekordne Venemaa soomuskolonn sai hävitatud. Märkimisväärne oli see, et kui varem oli Venemaa uunikumtankid kasutusel peamiselt varjatud positsioonidelt tuletoetuse andmiseks, siis nüüd osalesid rünnakul ka T-55 ja T-62 ning loomulikult olid nad Ukraina rallidroonidele kergeks saagiks.

Peab ka Ukraina kaitse Avdiijivka kaguosas, kus peale esialgset ehmatust ollakse ennast kogunud ning vastase edenemine on peatatud. On selgunud ka Venemaa eduka operatsiooni täiendavaid detaile. Ukrainal oli seal suunal kolm kaitseliini, seega lahingutega edasiliikumine oleks olnud problemaatiline. Kõigepealt liikusid mööda maa-alaust toru luuregrupid ning ukrainlased olid kursis nende Avdiijivka elamupiirkonda piirkonda ilmumisega, aga arvasid, et suures plaanis nendest ohtu ei ole ja nii oligi olukord, kus kolm kaitseliini oli mehitatud jätkuvalt ukrainlastega ja elamurajooni jõudnud luuregruppidele peeti jahti.

Samas Venemaa luuregrupid valmistasid ette piirkonda suurema arvu Venemaa sõjaväelaste saabumiseks ning 150 Venemaa sõjaväelase rünnak selja tagant oli ukrainlaste jaoks ootamatu ning nad olid sunnitud oma positsioonidelt ära liikuma, nii Tsarskaja Ohota juurest kui ka kagu pool. Teadaolevalt ei ole suudetud siiani seda maa-alust toru purustada ning Venemaa sõjaväelasi tilgub sealt muudkui juurde.

Aga ei ole olukord probleemideta ka Venemaa jaoks, sest läbi toru raskerelvastust kaasa ei too ning nende kontrolli all olevat kitsast loode poole kulgevat territooriumi on keerukas kaitsta tiibadelt tehtavate rünnakute eest. Kõik Venemaa katsed nii lõuna kui kirde poolt nö torumeesteni jõuda on luhtunud, Ukraina teeb aktiivselt vasturünnakuid ning tänasel päeval on sealt lõigust Venemaa edenemine peatatud. Kui nüüd selle toru saaks ka veel sodiks lasta, oleks veel parem, aga väidetavalt ei pidanud Ukraina armeel head ettekujutust olema maa-aluste torude paiknemisest Avdiijivkas.

Avdiijivka lahingutega seoses ilmus lugu ka The New York Times’is, seal on põhifookus Ukraina armee isikukooseisuga seotud probleemidel ja valikutest, mida tuleb teha suurtükimürsu dieedi tingimustes. Kui varem lasti suurtükkidest ka ühte-kahte eesliini poole liikuvat vastase sõdurit, siis nüüd seda enam ei tehta ning Venemaa armee kasutavat seda ära. Ukraina positsioonide lähedale jõudnud Venemaa sõjaväelased kaevuvad kiirelt ning Venemaa armee pidavat kutsuma neid kaameliteks, sest väga tihti on tegu eksvangidega, kes peavad kaasas vedama ka varustust, mida võimaluse tekkimisel kasutavad juba teises laines tulevad oluliselt parema väljaõppega sõdurid. Kui kaamelid kaotavad oma elu, siis ei pidavat nendest eriti kellegil kahju olema, nende asemele saadetakse uued kaamelid. Nüüd on hakatud kaamelite vastu oluliselt rohkem kasutama rallidroone, aga tõsisemate kaitserajatiste vastu rallidroonidest abi ei olevat, nende jaoks on ikka vaja defitsiitseid 155mm mürske.

Luganski rinne. Luganski rindel nädalavahetusel märkimisväärseid muudatusi ei toimunud, aga Ukrainas toimuva sõja kajastamise omapärast annab järjekordselt tunnistust Forbes’is ilmunud artikkel, mis räägib rohkem kui 40000 Venemaa armee sõdurist Kupjanski suunal, lisaks 500 tanki ja muud rasketehnikat. Omapärane on asi seetõttu, et selles kõiges ei ole midagi uudisväärtuslikku, ka mina kirjutasin sellest juba eelmisel suvel ning sama proportsioon on siiani paika jäänud – Venemaal on Kupjanski suunal suurusjärgus 40000 sõjaväelast ja Ukrainal vastas suurusjärgus 20000. Kogu selle aja jooksul on Venemaa üritanud, aga vähetulemuslikult, aga kui soliidne meediaväljaanne samast asjast kirjutab, on kohe vaat et paanilised meeleolud lahti, sest 500 tanki kõlab hirmutavalt. Aga on ka Ukrainal seal suunas sadasid tanke ja muud rasketehnikat ning praeguses nö droonide sõjas on tankide roll kiirelt kahanenud. Tõsi, kui tanki ei ole rallidroonide, tankitõrjevahendite või suurtükkidega suudetud maha võtta, siis lähivõitluses on ta jalaväelaste vastu hirmus relv, aga suur enamus neist tehakse rindejoonest eemal kahjutuks.

Lõunarinne ilmus uudisfooni teatega, et Ukraina president käis 500 meetri kaugusel eesliinist Robotine juures ning Ukraina sõjaväelased tegid nalja, et järgmisena on Zelenskit oodata Krinkisse. Olukorraga kursis olevate inimeste sõnul on Robotines hetkel suhteliselt vaikne, aga ilmselgelt on ka sellistes oludes tegemist julge käiguga, et mitte öelda lausa hulljulge käiguga. Sõdurite motiveerimine on üllas, aga riskid on ka suured.

Hersoni rinne. Venemaa poolelt jätkub nutulaul, nii olid 328. dessantvägede polgu sõdurid keeldunud Krinkis lauprünnakutele minemast ning seetõttu oli pühapäeval seal lõigus natuke vaiksem. Venemaa sõjaväelased kurtsid z-kanalites, et Krinki piirkonnas olevat Ukraina rallidroonid järjekordse innovatsiooni osaliseks saanud ning nii oli viimased droonirünnakud toimunud uue taktikaga – kõigepealt hävitasid rallidroonid Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendid ja droonijuhtide asukohad ning alles peale seda ründasid Venemaa tehnikat. Z-blogijate sõnul olevat droonid kasutanud tehisaru st Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendid ei olnud suutnud neid üldse mõjutada. Minul on keeruline uskuda, et täiesti autonoomse tehisaru lahendusega selliseid tulemusi saab saavutada, pigem on loodud rallidroonid, kus on kolm erinevat drooni opereerimise võimalust ning EW komplekside hävitamine eeldab pigem seda, et droon lendab autonoomselt signaali allika suunas ning alles drooni lennu lõppfaasis aitab tehisaru sihtmärki täpsemalt tabada. Need droonid on kallimad, aga kui nad on oma töö ära teinud, siis saavad odavamad rallidroonid omakorda tööle asuda.

Aga Krinki lõigust tuleb ka mitte nii positiivseid uudiseid. Andrei Perpetua andmetel kaotas Ukraina nädalavahetusel seal lõigus neli mootorpaati ja seda Venemaa droonidelt (kvardokopteritelt) allavisatud granaatide läbi. Ukraina poolelt tulnud info kohaselt ei rünnata paate, kui seal on sõjaväelased (võib-olla kardetakse EW-d, ei tea), seega nendes rünnakutes inimkaotused olid väikesed, aga kui ühe ööga kaotada neli mootorpaati, on see tõsine probleem. Tõsine mõtlemiskoht, kuidas seda tulevikus vältida.

Seal rindelõigus on järjest rohkem juhtumeid, kus rallidroonidega rünnatakse Ukraina asulates elavaid inimesi – vabatahtlikke, päästetöötajaid, kiirabitöötajaid. Droonide sõda on jõudnud ka tänavatele.

Droonidest veel. Ukraina kasutab palju rallidroonidel tankitõrjevahendi RPG-7 lõhkepead, mida selle kuju järgi kutsutakse porgandiks, aga selgus, et T-90 tanki vastu sellest ei piisa. Aga 72. brigaadi sõjaväelased leidsid lahenduse – suurem rallidroon, millel on suurem aku ning droonil on kaks sellist lõhkepead ning väidetavalt on meedias olevad videod T-90 tabamisest just selliste droonide töö.

Üks asi on droonid, aga teine teema on laskemoon. Küllaltki tihti on sõjas olukorrad, kus ei ole vaja töö lõpuleviimiseks tingimata kallimat lõhkepead, miini või mürsku kasutada. Ukrainlased hakkasid sellel otstarbel juba eelmisest suvest alates kasutama termiiti (hell-fire). Ukrainlaste näitel on tegemist siis rauaoksiidi ja alumiiniumipulbri seguga, lisaks veel magneesiumipulk ning teatud ainete lisamisel pidavat oksüdatsiooniprotsess veelgi suuremal temperatuuril toimuma. Termiiti visatakse peamiselt rasketehnikasse, mis on maha jäetud ja luugid lahti, aga sellega rünnatakse ka kaevikuid, kus asub elavjõud. Kustutada seda ei ole olevat võimalik.

Defence Express arutles probleemide üle, et miks NATO suhtub küllaltki külmalt hetkel sõjas toimuvasse drooniinnovatsiooni. Üks teema on väljaande andmetel see, et Ukraina rallidroonide ehitamine sõltub väga suures osas Hiinast saadavatest komponentidest, aga Euroopas ja USA-s hetkel kõiki neid detaile suures koguses ei toodetagi, aga Hiinast ei tahtvat NATO sõltuvusse langeda. Teine teema olevat see, et NATO olevat niivõrd kindel oma tehnoloogilises üleolekus, et neil ei olevat neid rallidroone võimalikus sõjas Venemaa vastu vajagi.

Väljaande arvates aga ei tohiks kindlasti alahinnata Venemaa õhutõrjevõimekust ja elektroonilise sõjapidamise vahendeid (suudavad nad ju praegugi edukalt segada GPS-i kasutavat täppismoona, eeskätt suurtükimürske) ning kui sõda peaks kujunema pikemaajalisemaks, siis võivat küllaltki kiirelt kätte jõuda hetk, kus kallist relvastusest hakkab nappima, aga Venemaal rauda jagub. Aga ukrainlased annavad endale ka aru, et kui Hiina peaks lõpetama droonidetailide müügi, siis oleksid nad kuu aja pärast ka selles osas ülimalt suurte probleemide ees, sest asemele polevat detaile sellises koguses kusagilt võtta.

Venemaa poolel z-kanalites analüüsiti Ukraina edu droonide kasutamisel ja kirjutati, kuidas ukrainlastel asjad käivad. Nimelt tulevat ukrainlased rindelõiku, kus nad teavad, et Venemaa EW töötab. Rallidroonidel proovitakse läbi erinevaid sagedusi sidepidamiseks ning vaadatakse, kas Venemaa armee EW suudab neid mõjutada või mitte. Peilitakse nii välja nö tööks sobivad lahendused ning et Venemaal on arendustööd tsentraliseeritud, siis on teada, et sama lahendust kasutavad Venemaa EW vahendid sisuliselt kogu rindejoone ulatuses. Ukrainal endal on EW vahendeid paljudelt erinevatelt tootjatelt, seetõttu Venemaa samasugust meetodit kasutada ei saa.

Andrei Perpetua peab arvestust mõlema poole kaotatud tehnika üle, mille kohta on pildilist tõendusmaterjali. Eelmise nädala kolme viimase päevaga kaotas Venemaa 198 ühikut ja Ukraina 78 ühikut. Ukraina kaotuste taga oli väga tihti kirjas soojuskaameraga rallidroon, seega need droonid teevad palju peavalu. Venemaa poolelt aga tuuakse välja, et laupäeval kaotas Venemaa selles sõja jooksul siiani kõige rohkem soomustehnikat ühe päeva jooksul – 103 masinat (Ukraina 31).

Venemaa võimalik tulevane presidendikandidaat Boris Nadeždin soovis The Moscow Times’i andmetel trükkida 2,5 miljonit ajalehte, aga sattus ootamatu probleemi ette – ta võttis ühendust kokku 65 trükkimisteenust pakkuva ettevõttega, aga mitte ükski ei olnud nõus seda tööd tegema. Üks ettevõte oli alguses isegi nõus 4,5 miljoni rubla eest töö ära tegema, aga hiljem taganes kokkuleppest, sest nad olid saanud nö kõrgemalt sellise korralduse. Täpselt nii need asjad Venemaal käivadki – sul võib ju olla teoorias nö õigus neid materjale trükkida, aga kui keegi ei ole nõus neid trükkima, siis mingit kasu sellest pole.

Ja eks Nadeždiniga ole Putinil omajagu peamurdmist, sest mees juba räägib kiirest sõjalõpetamisest peale võimalikku presidendiks saamist, kusjuures Ukraina annekteeritud oblastite tulevikust rääkides tulevat mehe sõnul arvestada ka nendega, kes olid sunnitud sealt sõja tõttu lahkuma ehk siis kaudselt ta seab kahtluse alla kogu nende nö referendumite õiguspärasuse.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING