Soome kaotas valimispäeval oma süütuse (8)
Arvamus | 29 Apr 2011  | Aino SiebertEesti Elu
Kuni äsjaste valimisteni on Soome olnud Euroopa üks eeskujulikumaid riike. Soomlastel on igal pool hea maine, neid tuntakse tagasihoidlike, ausate ja usinate inimestena. Samuti on demonstreerinud meie põhjanaabrite koolilapsed PISA-uurimuste*) ühenduses alati parimaid tulemusi.

Nüüd on Soome maine Euroopas saanud suure musta pleki: EL-kriitiline erakond Põlissoomlased (Perussuomalaiset) saavutas äsjastel parlamendivalimistel suure võidu ja nii on parempoolsetel populistidel võimalus pääseda valitsusse. Erakonna liider Timo Soini rääkis „Soome jaoks ajaloolisest päevast“. Ajalooline see kindlasti oligi, sest Läänemereriik kaotas oma süütuse.

„Põlissoomlased“ soovivad kella tagasi keerata

Põlissoomlased tõid oma valimisprogrammis esile, et soovivad piirata välismaalaste sisserännet, samuti samasooliste abielude ja abortide keelamist ning rootsi keele õppimise kohustuse kaotamist koolides. Samuti on Perussuomalaiset EL stabiilsuspaki vastu ega soovi anda abi finantsiliselt üle jõu elanud riikidele nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugal.

Valimistulemus tõi Euroopa Liidus mitmetele halle juukseid. Ja mitte ainult seda. Juhul kui põlissoomlastel õnnestub oma ideesid läbi viia, on see selge tagasilöök Soome seni eeskujulikule ja avatud demokraatiale, kus igal inimesel on oma väärtus. Keelates ära homopartnerlused või abordid, juhivad valimiste võitjad oma riigi tagasi keskaega. Samuti on parempoolseid populiste valinud soomlased unustanud, et just tänu Euroopa Liidule oli sügavas stagnatsioonis olnud riigil pärast N. Liidu kokkuvarisemist võimalik edasi areneda ja oma toodetele laialdast turgu leida. Samuti nagu Eestiski, pole nähtavasti mitmete soomlasteni jõudnud fakt, et Euroopa tugevus seisneb selles, et liikmesriigid hoiavad kokku nii headel kui halbadel päevadel.

Euroopa populistidel on ühised vaenlased

Populism on vallutanud Euroopa. Pärast nende võitu Hollandis, Ungaris, Rootsis, Taanis ja Šveitsis on see laine jõudnud Soomegi. Praegune tendents on seotud majanduskriisiga, kus ilukõnelejad on näinud endale odavate paroolide abil võimaluse tulla võimupoti juurde. Kuigi iga riigi „lärmajate klubis“ on märgata ka eripärasusi, siis on kõikidel ikkagi ühised vaenlased: Euroopa ja välismaalased. Selle kõrval veel mitmed vähemusrühmad, ühiskonna nõrgemad, kelle peale võib moraalisõrmega näidata, neid igasugustes vastukäimistes või õnnetustes süüdistada. Kas ei tule kuidagi tuttav ette? Sama fenomen oli 1930ndatel aastatel Saksamaal, kus natsid süüdistasid vähemusgruppe selles, et sakslastel ei läinud majanduslikult hästi.

Euroopa seisab pärast valimisi Soomes suurte raskuste ees. Liitu ähvardab kokkuvarisemine. On olemas reaalne oht, et populismihiidlaine saavutab teisedki liikmesriigid: need, kes seisavad reaalselt majanduslikes raskustes ja on sunnitud kokku hoidma, kuid ka need, kes tunnevad, et nende heatahtlikkust aidata raskes olukorras olevaid partnereid, kasutatakse oma huvides ära. Negatiivseid hääli on kuulda juba Saksamaalgi, sest saksa maksumaksjad maksavad kõige rohkem raha ühisesse EL-kassasse.

Mitmetes riikides paistab olevat vägagi populaarne hankida ainult endale kasumit, unustades et eurot võib võrrelda sotsiaalkindlustusega. Kui kõik võtavad ühisest kassast ainult raha välja ja keegi ei soovi sisse maksta, siis ei saa süsteem kaua funktsioneerida.
Ununenud on samuti fakt, et kui väike Euroopa soovib „majanduskontserdis“ selliste suurriikidega nagu Hiina, USA, Venemaa, India ja Brasiilia kaasa laulda, siis võivad eurooplased teha seda ainult siis, kui selleks on olemas tugev ökonoomiline alus. See oligi ühisvaluuta, euro, loomise lähteallikaks. Ilma tugeva Euroopa valuutata ei ole võimalik suurte majandusriikidega konkureerida. Nagu minevikust teada, toovad väikesed valuutad kasu ainult spekulantidele.

Kas riigid võivad eurotsoonist lahkuda?

Eksperdid on arvamusel, et lülitada sisse tagasikäik ja lahkuda eurotsoonist on praktiliselt võimatu. Seda saab teha ainult siis, kui riik lahkub samaaegselt ka Euroopa Liidust, toob esile Phoebus Athanassiou Euroopa Keskpangast. Ehk kui soomlased soovivad loobuda eurost, peavad nad lahkuma ka EL-ist. Seda oleks Timo Soini pidanud oma valijatele selgitama.

Palju räägiti omal ajal Lissaboni lepingust. Siinkirjutaja on oma kõrvaga kuulnud, kuidas üks Eesti juhtiv ajakirjanik ütles ühel seminaril, et meediatöötajad ise ei saanud sellest EL-kokkuleppest aru, seetõttu ei osanud nad seda ka lugejale selgitada. Oleks muidugi olnud poliitikute kohus selgitada ajakirjanikele ja ka riigi kodanikele selle lepingu sisu, mille nad ratifitseerisid.



Iga ELi kuuluv liikmesriik võib liidust lahkuda juhul, kui see on kooskõlas riigi põhiseadusega. Seevastu pole võimalik aga ühtegi liiget visata välja ei Euroopa Liidust ega eurotsoonist. Selle kasuks, et Soome lahkuks eurotsoonist, räägib palju. Soomlased on neto-maksjad ehk nad maksavad ühisesse kassasse rohkem, kui nad sealt saavad. Kuid väljaastumine tooks väikeriigile nagu Soome (umbes 5,5 milj elanikku) kaasa suuri finantspoliitilisi riske.
Soome marga tagasitoomine läheks maksma kopsaka summa, pealegi väike, ebastabiilne valuuta raskendaks kohalike toodete eksporti. Spekuleerime edasi: millise vahetuskursiga hakatakse noteerima (uut) soome marka ja milliste tingimustega hakkab väike Läänemereriik saama välismaistelt kapitaliturgudelt tulevikus krediite? Need kõik on küsimused, mida soomlased peavad nüüd kaalutlema langetades otsust selle üle, kas neil tasub EL-paadist välja tõusta.

Majanduslikult rasketel aegadel on populistidel kerge. Inimesed usuvad meelsasti õhku paisatud ilusaid lubadusi, nad ei ole võimelised mõtlema järeldustele, mida teatud otsused endaga kaasa toovad. Selleks, et selliseid olukordi vältida, peaks ennekõike ajakirjandus inimesi rohkem adekvaatsemalt ja mitmekülgsemalt informeerima, protsesse selgitama ja analüüsima. Sellises keeles, millest kodanikud aru saavad. Kuidas Soomega edasi läheb, selgub 16. mail, siis kogunevad Brüsselis EK riikide finantsministrid.

*) Pisa uuringud korraldatakse alates a. 2000 OECD poolt iga kolme aasta tagant, nendega mõõdetakse 15-aastaste koolilaste teadmiste taset. Soome on siiani tulnud alati esimesele kohale.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ingerlane06 May 2011 06:03
Kui Soome oleks kasutanud e - hääletust, oleks saanud põlissoomlastele antud hääli ka valitsusparteidele üle kantida ja probleemi poleks tekkinudki.
Mart Arold05 May 2011 12:02
Ka minul oli selle loo autoriga äsja emotsionaalne kirjavahetus. Jõustruktuuridelt ma senini arupärimisi ei ole saanud.
Veiko Rämmel04 May 2011 21:29
Nimetatud "neidis" ründas müüdunud Eesti valimiste ajal ka mind isiklikult. Teda pahandas, et ma kaitsesin rahvuslikke ja traditsioonilisi väärtusi ning nimetasin asju õigete nimedega. Ta suutis kaevata oma "solvatud väärikuse" jms peale igale poole. Kaasa arvatud Eesti prokuratuuri, andmekaitseinspektsiooni, politseisse jne. Ruttan teatama, et reaktsiooni ei järgnenud, sest mingit rikkumist ei olnud. Avaldasin selle artikli ka oma blogis, koos järgneva kommentaariga.

VEIKO RÄMMEL: AINO SIEBERTI RÜNNAK PÕLISSOOMLASTE VASTU
Põlissoomlaste võit on ajendanud sõna võtma ka tuntud pseudoinimõiguslase ja homoapologeedi Aino Sieberti Saksamaalt. Toome tema Eesti Elus avaldatud ja minu hinnangul kõige traditsioonilise vastu vihast nõrguva kirjatüki täies mahus ära.

Tuleb tunnistada, et isiku näol on tegu nõuka ajal Eestist pagenud kibestunud (jälle minu hinnang) vananeva naisterahvaga, kes on leidnud endale uue "hobi". Selle hobi nimi on homoõigused ja multikulti promomine. Põnev, kes talle palka maksab?

Veiko Rämmel
alias
Koguja Kroonik

Loe kõiki kommentaare (8)

Arvamus