Saladuse hoidmine muutub järjest raskemaks
Arvamus | 18 Aug 2012  | EWR OnlineEWR
ERR teadusuudised

Saladus kui valikuliselt info varjamise nähtus esineb peale inimeste ka loomadel. Näiteks püüavad paljud metsaelanikud pidada oma pesa või toiduvaru asukohta saladusena. Inimelu on nüansirohkem ja saladuste hulka kuulub rohkem elulisi külgi alates mõtetest, kavatsustest, tunnetest või soovidest ja lõpetades lisaks kirjavahetusele või koogiretseptile näiteks veebiteenuse võtmesõnaga.

Saladused on seotud turvalisuse ja vabadusega. Neid omavad nii indiviidid, grupid, ettevõtted kui riigid. Saladuste hoidmiseks rakendatakse erinevaid meetmeid, nagu ka nende väljauurimiseks. Saladuste hoidmisega kasvavad raskused koos kannatava privaatsuse ja konfidentsiaalsusega pole vist kellelegi enam saladuseks. Pigem võib rääkida üllatusest, kuna indiviidid kipuvad enda olukorda paremuse suunas ülehindama. Näiteks ei avalda enamus inimesi facebookis oma kodust aadressi. Seda teeb vahest iga 17-18. teenuse kasutaja, märkis Kristjan Port saates Portaal.

Ometi on tänu sellele väikesele grupile koos inimeste vaheliste seostega võimalik määrata kahe kolmandiku teenuse kasutaja asukoht mõnekümne kilomeetrilise täpsusega. Esialgu paistab see täpsusaste madal ja üpriski ohutu, võrreldes näiteks twitteri kasutajate ca 100 m täpsusega lokaliseerimise kõrval. Ent lisades siia juurde sõpruskonna analüüsil põhinev seksuaalse orientatsiooni tuvastamine, sõnumite põhjal isikuomaduste määratlemine, kusagile talletuvad söögieelistused ja harrastused haarab paljusid kerge äng.

Olukord muutub veelgi paremaks. Antud juhul siis indiviidide hoiatavate saladuste vähesuse mõttes. Nokia väidab, et suudab ära aimata sinu asukoha järgmise 24 tunni vältel. Sinu peast võib läbi käia põlglik mõte allakäiku tegeva tehnoloogiafirma lapsiku kelkimise pärast. Igaüks oskaks ju telefoni asukohta määratledes eristada kasutajate tüüpilisemaid liikumismustreid. Näiteks on suur osa inimestest homme keskpäeval tööl ja kella kuue paiku õhtul kaubanduskeskuses.

Telefonivalmistaja innovatsiooni seemnete kogumise konkursil uudse rakenduse eest auhinna teeninud Mirco Musolesi demonstreerib enamat. Mirco kasutab loodud algoritmide kogumi kirjelduseks koondnimetust „omavaheliste sõltuvuste ja inimeste liikumise ning sotsiaalsete suhete aimamine“. Telefonikasutajat jälgiva süsteemi eesmärk on tegeleda just rutiinimustri pildist väljajäävate erandlike asukohtade tuvastamistega. Sellistega, mille puhul inimene tihti vist isegi ei tea, kuhu ta homse päeva sündmuste keerises satub.

Kui tavapärase telefoni asukohainfo abil õnnestus sellel hinnata omaniku tulevast asukohta umbes ruutkilomeerilise täpsusega, siis ühe sõbra andmete kaasamisel paranes täpsusaste mitu suurusjärku - paarikümnele ruutmeetrile. Viimane tähendab piltlikult, et täna on veel vara lubada ära aimata millises lauas keegi kohvikus istuda kavatseb või millisesse kassajärjekorda kavatseb poes astuda. Sõprade ja tuttavate lisamine nimetatud algoritmidesse võib vist siingi üllatavaid kaemusi pakkuda.

Nokia innovaatiliste ideede kogumise projekti eesmärk oli parandada klientide kirjelduste täpsust, et saadud infot reklaamiandjatele edasi müüa. Paistab, et majandusraskustes olija sai rohkem, kui oskas loota. Mõtle, kui lihtne on telefoni abil rahaülekandeid teha. Näiteks saades lühisõnumi homme ettetulevast trehvamisest poliitikut tagaselja rahastava ärimehega või kohtumisest armukesega. Rääkimata millestki muust saladuseks olevast koos küsimusega, siis kas sellist infot peaks tasu eest kinni pidama või jagama näiteks ajakirjandusega.

Kahe sajandi eest märkis keegi tark, et oma saladuse hoidmine on mõistlik, aga teistelt sama eeldamine on arutu. Täna peab siia vist lisama, et mõte saladuse omamisest on veidi lihtsameelne.

 
Arvamus