Rahvas ei tahtnud ENSV piiridega euroraha! DELFI
Arvamus | 06 Jan 2011  | EWR OnlineEWR
Lugejakiri
rahvahaal.delfi.ee

Näib, et tervet Eestit on tabanud eurohullus. Muust ei enam räägitagi. Justkui oleks euro ootamatult taevast alla sadanud. See aga, et euro tuleb varem või hiljem, oli Eestile teada juba siis, kui otsustati liituda Euroopa Liiduga. Pärast seda oli kroonil pigem sümboolne väärtus.

On väga hea, et mingit sorti "Venemaa ombutsman Eestis" on juhtinud oma ebaadekvaatset tähelepanu sellele nagu kujutataks Eesti eurol Tartu rahu järgseid Eesti Vabariigi piire. Süüdi on kas "ombutsmani" kehv silmanägemine, sihilik soov tüli norida või lihtsalt rumalus, kuid Tartu Rahu järgseid piire ei ole võimalik Eesti eurodelt kohe mitte leida. Seal on hoopis ENSV ehk siis okupeeritud ja tükeldatud Eesti Vabariigi piirid. Ja see ongi kogu loos peaküsimus - kes ja miks muutis euromündi rahvusliku külje kujundust?

Teame, et 2004. aasta juunis kuulutati välja konkurss Eesti euromündi rahvusliku külje kujunduse leidmiseks. Konkursile laekus 19. oktoobriks õigeaegselt kokku 134 tööd. Ekspertidest koosnev žürii valis välja kümme parimat tööd, mis osalesid nädala väldanud telefonihääletusel, kus said osaleda kõik eestimaalased. Selle käigus anti kokku 45 453 häält. Telefonihääletuse tulemused kinnitas Eesti Panga kokkukutsutud žürii, kes tegi novembri alguses ka otsuse kümne rahvuslikku hindamisvooru jõudnud kavandi osas.

Eesti euromündi rahvusliku külje kujundusvõistluse võitjaks osutus Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2. Lõhmuse töö sai telefonihääletusel 12 482 häält. Võidutööl on kujutatud Eesti kontuur ja sõna "Eesti".

Lõhmuse võidutööl oli kujutatud Eestit koos Narva-taguse ja Petserimaaga. Selline oli see kava, mille rahvas (kui 12 483 inimest saab üldse rahvaks nimetada) heaks kiitis. Vaevalt, et rahvas oleks hääletanud ENSV kontuuriga kava heaks. Tartu rahu järgsed Eesti Vabariigi piirid on paljudel eestlastel südames. On ju need selleks piiriks, mis võideti kätte vere hinnaga Vabadussõjas.

Nüüd võib muidugi minister Paet iga Venemaapoolse kiiduavalduse pärast neist piiridest loobuda. Ei mäleta ju tema enam Vabadussõda. Tema mõistab hoopis karmilt hukka Venemaa okupatsiooni Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, mis kuuluvad tegelikult Gruusiale. See on naljakas, võigas, piinlik ja isegi jäle, et Eesti välisminister ei seisa oma riigi okupeeritud osade eest, vaid seisab uljalt ja kindlalt mingite välisriikide huvide eest. Loodame siis, et ehk Gruusia välisminister hakkab meie Petserimaa ja Narva-taguse maa pärast arvamust avaldama.

Rahvas hääletas Tartu rahu järgsete piiridega euromündi poolt, kuid siis mingil müstilisel (või siis mitte nii väga müstilisel) põhjusel muudeti see hiljem rahva arvamust küsimata ENSV piiridega Eesti kontuuri vastu välja. Miks ja kelle nõudmisel seda tehti? Miks isegi kunstnik Lõhmus ütles, et ainus muutus, mis algsele võidukavandile tehti oli aastaarvu muutmine? Miks valetatakse? Kui oli kellelgi julgust minna kallale rahva tahtele, siis võiks olla ka julgust seda tunnistada. Selline käitumine on igatahes ebaeetiline ja jätab lahtiseks küsimuse, miks üldse rahva tahet küsitakse? Ehk "parandatakse" nii varsti ka valimistulemusi, sest rahvas on ekslik ja kusagil kõrgemal on rahvast targemad mehed võimu juures. Olemegi ehk oma "demokraatiaga" nii kaugele jõudnud?

Igatahes oleks kellelgi aeg oma temp üles tunnistada, petetud rahva ees vabandada ja uued mündid valmistada. Kuskilt maalt peaks kõikelubavusele piirid ette tõmbama. Kuna ametlikult väidetakse, et meil ei ole Venemaaga piirilepingut ratifitseeritud, siis mis kontuure seal euromündil üldse kujutatakse?

Üldiselt tuleb Eesti euromüntide kujundusest rääkides tunnistada, et tulemus on hirmus nadi. Meil oli võimalus kujundada kaheksa mündi rahvuslikud küljed. Me oleks võinud näidata oma kunstnike peent tööd ja kõrget taset. Oleksime võinud tutvustada Eestit, meie kultuuri ja muid sümboleid. Selle asemel valisime kõige mannetuma tee. Eesti kontuur ei ütle midagi eurooplasele - sellele pole mingit lugu, see ei ärata huvi.

"Vikerraadios" oli saatesari euroriikide eurode rahvuslike külgede kujundusest. Neis saadetes sai põhjalikult kajastada erinevate riikide ajalugu, sest vastavad isikud, sümbolid või ehitised on enamikel euroriikide rahadel. Need mündid äratavad huvi ja reklaamivad vastavat riiki. Ka kunstiline tase on enamikel ilus. Kahju, et me sellise suurepärase reklaamivõimaluse nii kobakäplikult ja magedalt mööda lasime.

 
Arvamus